19. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvatavasti see kangelaseks olemise tunne on see, mis sunnib ka paljude teiste elualade esindajaid harrastama tuletõrjuja tööstiili.

Mõnutunne, mis saadakse teadmisest, et oled hädavajalik, tegutsed, lahendad probleeme käigu pealt, on võimas, adrenaliini tuleb pidevalt peale ja nii see elu mööda läeb.

Mõnutunne pole ainus, mis sunnib end pidevalt tegutsemas hoidmas. Paljud  inimesed on justkui võõrdunud mõtlemisest. Ilma mõteteta olla ei suuda, aga peas on peamiselt need asjad, kuhu pilk suundub või mis kõrvu kostab. Selline tegus rämpsmõtlemine.

Sellises oravarattas võib tekkida ülima professionaalsuse illusioon. Kuna jooksed kiiresti, kätega samal ajal vehkides  ja kiiresti rääkides, on tulemus kahtlemata omamoodi muljetavaldav.

Olen kohanud inimesi, kes olles minetanud enamuse oma loovast mõtlemisest, põrutavad pimesi ringiratast ja usuvad siiralt, et on teel tippu!

Mitte kõik tiirutajad ei ole mõteteta. Mõned on sundolukorras. Ratta on käima tõmmanud teised käed. See juhtub näiteks siis, kui oled tööle sattunud organisatsiooni, kus puudub selge visioon ja arusaam, millises äris me oleme ja mis on meile tähtis. Pean silmas - sisuline nägemus ja seda toetav tegevus, mitte sahtlipõhjas paar lehekülge paberit.  Kogemata valesse kohta oravaks sattunud tublid inimesed astuvad tavaliselt maha siis, kui tõde mõtte puudumisest lõplikult selgub, lootus  otsa saab ja ennast petta enam ei jaksa.

Eks paljud meist  lasevad end aegajalt kasvõi korraks rattasse tõmmata.See on ohtlik, sest ratas võib neelata. Kõigepealt adrenaliinilaks ja näiline edutunne, siis energia lõppeb ja saabub läbipõlemine.

Vaata korraks ausalt ennast kõrvalt, kas äkki Sinustki on saanud ringiratast jooksev haavamatu tuletõrjuja, kes iialgi ei peatu, sahmib laial rindel, toodab tööd juurde ja ei mõtle päriselt.

Tõmba pidurit ja mõtle!

Kontoritulekahjud ja äriavariid - mis siis nendest saab? Midagi ei juhtu.

Tihti on see paanika tekitanud töise hõivatuse illusioon. Sul on tuhat  tegemist, muidugi!... aga nendest on ainult mõned tõeliselt tähtsad.

Peatu hetkeks ja mõtle, miks sa teed seda, mida sa teed? Millist tuhandest tegevusest siis valida?

Küsiks nagu Irvikkass raamatust ´Alice Imedemaalt: “Aga kuhu sa tahad jõuda, mis on sinu eesmärk?“ Kui Sul eesmärki pole, siis on üsna ükskõik tõepoolest kuhu minna.

Järgnevalt küsi endalt täpsustavalt - miks see eesmärk mulle tähtis on? Milline on parim moodus eesmärgi saavutamiseks?

Asju, mis aetud ajamise pärast, kiirustades ja soovist raporteerida, pole tegelikult kellelgi vaja. Siinkohal meenuvad mulle mu ema õpetussõnad: keegi ei küsi kaua sa seda tegid, aga kõik näevad tulemust!“

Sul pole aega! Kas see, mis täna teed, viib sind edasi või on jälle kõigest paigaljooks?

Meil kõigil on ööpäevas täpselt ühepalju aega! Mõtelda on mõnus, sest kui suudad plaani välja ja läbi mõelda, oled sisukam kui eales varem.

Autor: Lemmi Kann, Inimeste Juhtimise blogi - Tiina Drui