Kompromiss kui ajupesu erivorm

Millegipärast oleme veendunud, et kompromiss on hea ning et edasi minemiseks on vaja kompromisse otsida. On või?

Aga kui mina tahan liftiga sõita neljandale ja sina teisele korrusele - milline siis on kompromiss? Sõidame mõlemad kolmandale?

Või mida teeme siis, kui mina tahan müüa turu ülemisele otsale eksklusiivsemaid tooteid ja sina odavamale otsale lihtsamaid tooteid? Müüme mõlemaid? Või ei müü kumbagi? Või müüme keskmistele?

Wikipedia tabab naelapead öeldes: “Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult“.

See on ju skisofreenia - ma luban, et ma käitun nii, nagu mulle tegelikult ei sobi?

Teisisõnu öeldes - kompromiss ei ole üldjuhul ei hea, sest siis me teeme midagi mida meist kumbki üksi ei teeks ning üldjuhul tähendab see kehvemini tegemist.

Miks me  siis teeme kompromisse?

Minu kogemus ütleb, et üks põhjus on see, et meie meeskonnatöökultuslik ärijuhtimiskultuur on veendunud, et see, kes kergelt kompromissidele ei lähe, ei ole meeskonnamängija. Millegipärast unustatakse aga selles kontekstis ära, et just erinevad vaated ja seisukohad, mitte ühetaolised ja etteaimatavad mõtted, on need, mille pealt sünnivad ekstraklassi ideed ning tekib uus kvaliteet.

Või nagu Paul Arden ütles: pole olemas õiget ega valet seisukohta, on vaid avar vaatepunkt, mida jagab enamus, ja kitsas vaatepunkt, mida jagavad vähesed; iga ala areng rajaneb inimestel, kellel on kitsas või isiklik seisukoht.

Kuskilt alates muutub lõputu oma joru ajamine või põhimõtteline vastu olemine muidugi ebakonstruktiivseks - seda ma siin ei propageeri.

Mis siis kompromissist parem lahendus on?

Ühtset, igas situatsioonis sobivat retsepti ilmselt ei ole. Mõned soovitavad väidelda ja arutada ning jõuda konsensuseni - mõnes olukorras see töötab, peamiselt küll siis kui:
a) poolte seisukohad ei ole üksteisest väga kaugel
b) tegemist on hingesugulastega, kelle maailmapilt, väärtushinnangud ja eesmärgid on sarnased.

Teised soovitavad teha kordamööda mõlema poole vajadusi - alguses rahuldada täielikult ühe inimese või grupi vajadus ja siis teise oma.

Jällegi ilmselt sobib vaid mõnes situatsioonis, näiteks alguses kasutatud lifti näide - ilmselt ei ole arukas sõita kolmandale, vaid esmalt teisele ja siis neljandale korrusele.

Kirjuta kommentaaridesse millised on olnud Sinu kogemused analoogsetes olukordades?

Loe Äriloovuse blogist ja Indrek Maripuust  SIIT.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Indrek Maripuu

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine