12. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Unustatud elujõud - maltsad ja idud

Alatasa leian end kulinaarses plaanis avastamas midagi uut, millel silm pole varem peatunud või mida pole varasemalt millegi vääriliseks pidanud.

Mäletan juba väga varasest lapsepõlvest, kuidas ema kraanikausipealses kapis purki mingeid vigureid kasvatas. Loputas neid iga päev ning siis tiris sellist veidrat švammi meenutavat ollust purgist kaussi. Väga palju asjale toona silma ei heitnud, kuna asi tundus kahtlane ning ebahuvitav. Kuni tänaseni.

Leidsin ennast taaskord dieedipidamise rõngast, mis võiks viia liigkaalu ning muuta olemise kergemaks. Kulinaarse friigina ei suuda ma hoida kinni reeglitest, mida dieedid sätivad ning püüan leida alati midagi, millega söömaajale mingi uuem ja põnevam iva anda.

Niisiis tabasin ennast mõttelt - mis oleks see ollus, millega saaks rikastada oma igapäevast toidubuketti, kuid teha seda nii, et dieet ei kannataks, et liigseid kaloreid ei lisanduks ning peamiselt, et sellest lisandist ka kasu oleks. Kiire tiir kasulikes raamatutes ning minu silma jäid kõiksugused idandid. Alfaalfa ehk lutsern. Sibulaidandid. Spargelkapsaidud. Mungoa võrsed. Ja nii edasi. Primaarselt väga suure koguse vitamiinide ning energia allikad, on idud ka ootamatult maitsvad ning omavad teatud ootamatuid mekke, mida pigem ootaks roheliselt pipralt, kardemonilt või ingverilt.

Niisiis, haarasin keldrist riiulilt mõningad purgid, muretsesin plastikust marlit ning kummirõngaid. Ajasin nelja erinevasse purki hunniku erinevaid seemneid ning loputasin päevajagu. Lugesin pakilt, et 6-8 päevaga on idud valmis. Esimesed kaks päeva olin pettutud ning kartsin, et olin miskit valesti teinud, kuid kolmandal päeval leidsin juba pisikesed pungad valmimas. Naljakas on see, et kui vaatan idusid õhtul ja hommikul ja taaskord õhtul, on need jälle oma veerand sentimeetri jagu kasvanud. Veider tunne. Nagu oma peenramaa,  ainult äärmiselt veidras, klaasjas ja futuristlikus utoopias, umbes nagu katseklaasis laste kasvatamine. Veider.

Minu üllatuseks muutus paari kuu tagune katsetus elukorralduslikuks tegevuseks. Juurde on tulnud purke, juurde on tulnud erinevaid seemneid ja idusid. Lisaks sellele ei ole väga palju igapäevaseid roogi, mis oleks puutumata neist jätketega seemnetest. Salatid loomulikult, kuid ka supid, kastmed, hautised ja võileivamäärded. Veider.

Mis kõige kummalisem, ma tunnen ennast palju paremini. Värskemalt, jõulisemalt ning puhtamalt. Ma ei ole taimetoitlaseks pööranud. Seda oleks palju loota. Ma keerutan ikka kaks korda päevas endasse mõne suure tüki ribi, antrekooti või sisefilee, rääkimata sinkidest ja grillidest. Kuid midagi selles pisikeses köögikapis kasvavast kraamist õhkab mõnusalt, mis lisaks lihalikule jõule annab loodusliku värskuse.

Kuna seemnete idandamisel tuleb vaid paar korda päevas oma tähelepanu neile pöörata, on tegemist justkui patuga, kui miski kapis ei kasva. Iga salat näeb koos idudega hoopis parem välja. Idud muudavad selle stiilseks. Lisaks on nende maitse lihtsalt jumalik. Suppidele annab idu juurde tummisust, kastmed loob uudseks ning sobib suurepäraselt erinevatesse karridesse. Koos ingveri ja küüslauguga praetud lihal idusid juurde pannes sulavad idud pisut ning muutuvad kleepjaks sidusaineks. Kaste on valmis ilma liigse vedelikulisata.

Mis ma siin siis tegelikult jutlustan? Mõte on selles, et me ei kasuta ära kõiki võimalusi, mida meile loodus pakub. Olgu selleks siis nii lihtne asi nagu idude kasvatamine. Ilma suure vaevata suudame tuua oma toidulauda hoopis uudseid ilmeid ja maitseid. Lisaks tekib omakasvatatut süües hoopis väärikam tunne. Sama, mis kalalt tulles oma püütud kala praadides või jahimajakese ahjus äsja lastud metslooma liha smoorides.

Ehk siis, veelkord tuleb tunnistada, et iga uus on hästi unustatud vana. Niisiis - võtame teema kokku -  idandage! Kõik!

P.S. Unustage seejuures ära ökopoodides müüdav. Pöörduge parem mõne maakaupa müüva majandaja poole ja muretsege kohe pool kilo erinevaid seemneid ja idandage kodustes jõudeseisvates moosipurkides. Ökopoed soovivad sinult 20g seemne eest 30 krooni ning  idandamispurgi eest veel sajalise lisaks. Keldris meil on meil kõikidel ometi purgid olemas! Kui polegi, siis mõni poeletilt võetud kompotipurk ikka, mille sisuga on lihtne hakkama saada ja  idud asemele pista. Kahetiselt kasulik.

Retseptid

Kartuli-ruccola idusalat hiidkrevettidega

Materjal

- Hiidkrevette

- Kartulit

- Rohelist sibulat

- Küüslauku

- Oliiviõli

- Lutserni idud

- Sibulaidandid

- Spargelkapsaidud

- Pipart

- Soola

- Tüümiani

- Rohelisi herneid

- Avokaadod

- Kohvikoort

- Tšillit

Kokkupanek

Aja keema vesi, lisa sellesse soola ning heida puhastatud hiidkrevetid sinna mõneks minutiks. Nõruta ning tõsta kaussi. Keeda kõrval ka kartulid ning lase jahtuda. Lase pannil kuumaks õli ning lisa hakitud küüslauk ja krevetid. Lase mõnusaks ja nõruta paberil. Haki viiludeks kartul ning sega kokku hakitud sibulaga. Maitsesta soola, pipra ning oliiviõliga.

Pista vette keema herned. Keeda pisikene hetk ning tõsta sõelaga blenderisse. Nirista peale ka natukene vett ning lisa avokaado. Lase blenderis kreemjaks seguks ning vala kaussi. Lisa koor ning hauta. Piparda ja soola. Hauta  veel natuke.

Sega kartuli sekka ruccola ning kõik idud. Sega kergelt ning tõsta kenasti kaussi. Lisa peale küüslauguga krevetid ning nõruta juurde kastet. Mõnus, tummine ning pauerit täis salat!

 Maailma parim salat maltsast, idudest, tomatitest ja muust heast-paremast 

Materjal

- Keedetud munad

- Kirsstomatid

- Lutserni idud

- Sibulaidandid

- Spargelkapsaidud

- Mungoavõrsed

- Ruccola

- Mangold salat

- Mizuna salat

- Tatsol salat

- Roheline sibul

- Sool

- Fetta

- Merevaik

- Hapukoor

- Pipar

- Seesamiõli

Kokkupanek

Keeda ja haki munad, lõika pooleks tomatid. Sega need kokku pisukese soola ja seesamiõliga. Haki roheline sibul peeneks ja lisa kaussi. Tõmba pakist ka salatid ja sega juurde. Rebi idud pakist ning pudista kaussi. Lisa juurde ka feta tükid ja törtsud merevaiku. Sega läbi ning piparda, soola ja hapukooreta. Sega veelkord läbi ning naudi koos teraviljaleiva ja piimaga. Imeline!

Head nautlust!

 

Autor: Lemmi Kann, Kulinaariakatedraali blogi - Martin Hanson

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700