28. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sisekommunikatsiooni tööriistade valik sõltub mitmest aspektist. Olulisemad on ettevõtte suurus ja töötajate harjumus või võimalused infot tarbida. Nii on näiteks suurettevõttes, kus 70% töötajatest tegeleb tsehhis tootmisega, asjatu jääda lootma elektroonilisele uudiskirjale – paljudel töötajatel lihtsalt pole arvutile ligipääsu ega ka meiliaadressi.

Samas on näiteks võrdväärses müügiorganisatsioonis, kus enamuse moodustab kontoritöötajate armee, e-uudiskiri ja siseveeb üpris tõhusad, kuid siiski mitte täiel määral töötavad lahendused. Erinevad taktikad aitavad küll tõsta elektrooniliste kanalite efektiivsust, kuid sageli mitte piisavalt.

Sisekommunikatsiooni sõnumite edastamisel on oluline meeles pidada vanu tõdesid, et sõnum peab olema sihtrühmale arusaadav ning kasutama peab õigeid kanaleid. Silmas tasub ka pidada esitusviisi (nt ainult audio või audio+visuaal jne).

Kui elektroonilised ja traditsioonilis-nostalgilised meetmed ei tööta, tuleb kasutusele võtta midagi uut, midagi, millest ei ole võimalik mööda vaadata.

Üks nendest kohtadest on WC-d. Tulenevalt inimese füsioloogilisest eripärast on üllatavalt suur tõenäosus, et töökoha tualettruumi kasutavad kõik töötajad. Kuigi see võib esmapilgul kummaline tunduda, on selle väikse kabiini uks või sein kindlasti üks parimatest sisekommunikatsiooni kanalitest, mida on sihtrühmale raske ignoreerida.

Kergesti silmahakkavaid kanaleid on aga teisigi. Kui nimetada ainult mõnda, siis tasuks kindlasti kaaluda töötajate arvutite ekraanisäästjate (screen saver) eelkonfigureerimist vastavalt kommunikatsiooniosakonna näpunäidetele; või läbipääsu uste kõrvale plakatite kleepimist.

Kõige olulisem pole siiski mitte meedium, mille kaudu sõnumit edastatakse, vaid sõnum ise. Kui juhtidel on midagi olulist töötajatele öelda, siis tõenäoliselt jõuab see ka õigete inimesteni. Mitte sugugi vähem oluline pole ka juhtide kättesaadavus ja nende soov olla kättesaadav. Kui tihe ka poleks tippjuhi graafik, on alati võimalik leida üks või paar tundi kuus, et vestelda töötajatega, olla kättesaadav kõigile ja avatud igaks teemaks. Kui see tundub liigse ajaraiskamisena, siis on aeg meenutada, kes on tegelikult need inimesed, kelle töö najal firma püsib ja kes tegelikult tehingud koju toovad.

Kui aga sõnumid on tühised ja neid edastatakse liiga sageli, juhid on pidevalt hõivatud ärikohtumistega või on kehtestatud vaikiv poliitika, pole kasu isegi mitte WC uksele naelutatud teadaannetest.

Autor: Urve Vilk, PR-blogi Vare & Jaakkola