27. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui me ei leia aega ülespoole sirgumiseks ning uutele, veel avastamata aladele ulatumiseks, jääme kängu. Kui võtame iga päev aega, et sirutada end uutesse kõrgustesse, siis meie meel avardub. Pealegi on veidi kõrgemalt hea heita pilk oma igapäevasele sagimisele – kõrgemalt näeb nii mõndagi asja üldisemas plaanis selgemalt, kasvõi seda, kuhu oled parasjagu teel ning millises suunas edasi liikuda.

Kui me ei leia aega kahanemiseks, muutume suureliseks ja meie kokkupuude reaalsusega kaob. Pealegi ei suuda ükski elusolend kogu aja kasvada – kasv vaheldub ikka kahanemisega. Kahanemise käigus uurime, mida oleme teinud, ning valmistume puhkuseks, millele järgneb uus kasvuaeg.

Kui me ei leia aega enda ja oma maailma avardamiseks, ei suuda me pakkuda inimkonnale suurt midagi. Vahel on aeg haarata endale üha uusi tegevusi, huvisid ja kohustusi, laiendada sõprade ja ärikaaslaste ringi, hankida uusi teadmisi, kogeda üha uut ning astuda julgelt oma mugavustsoonist välja, lastes elul särada kõigis selle vikerkaarevärvides.

Kui me ei leia aega enda ja oma maailma kokku tõmbamiseks, lõhkeb see varem või hiljem. Nii nagu on aeg laienemiseks, on ka aeg tarbetutest, kasututest ja  igavatest tegevustest  ning end ammendanud huvidest ja kohustustest loobumiseks, mõne inimesega suhtlemise vähendamiseks või lõpetamiseks ning õpitu unustamiseks, et teha järgmise avardumise ajajärguks ruumi taas uutele asjadele.

Kui me ei leia aega olla vahel tegevusetult ning elada vaikelu, rahulikult molutada, siis tegutseme valel ajal. Selleks, et elada normaalsete inimestena, vajame vahel aja maha võtmist, et lihtsalt olla või rahulikult oodata õiget hetke. Vanad kreeklased kasutasid kairose mõistet tähistamaks ülimalt õiget hetke, mil mingi asi toimub. Taolased tavatsesid öelda, et jõud ei loe, kaalukus ei loe, isegi õiglus ei loe; ainsana loeb õige ajastus. Kui me ei suuda valida õiget ajastust oma tegevustele, puuduvad neil tulemused.

Kui saabub õige hetk, võta kümmekond minutit ja mõtle selle üle, kuidas saaksid oma elu juhtimisel teadlikumalt kasutada kasvamist ja kahanemist, paisumist ja kokkutõmbumist ning vaikelu.

Autor: Urve Vilk, Kristjan Otsmann