Millal sinu meeskonnale vaim peale tuleb?

Tunnistan ausalt – olen viimastel aastatel muutunud üsna ebaregulaarseks spordijälgijaks. Välja arvatud muidugi jalgpalli MM ja olümpiamängud. Ent nädal tagasi õhtul juhtusin poolkogemata vaatama Tottenham Hotspuri (Inglismaa liiga keskmik) ja Inter Milani (Itaalia ja maailma absoluutne tippklubi, eelmise aasta Meistrite Liiga võitja) vahelist mõõduvõtmist. Ja jahmatusin.

Inglise klubi mehed mängisid nagu lummuses – söödud, kokkumäng, individuaalne meisterlikkus – see oli mäng, mida mängis jalgpalli unelmate meeskond. Inter Milani staaridest kubisev tiim mängis kohati nagu kehvasti treenitud amatööride punt. Ja olen päris kindel, et see polnud seetõttu, et nad olid päriselt ka kehvad. See oli seetõttu, et Tottenham´i kuumad kannusemehed (hotspurs) olid nii head. Tulemus 3:1 Tottenham´i kasuks.

Meeskonnad on need, kus aeg-ajalt „käib peal“ meeskonnavaim. See on tunne, et kihutame ajataju kaotades üheskoos kuhugi (või vähemasti nii tundub see mulle). Headel meeskondadel käib vaim lihtsalt sagedamini peal. Ning päris kogu aeg pole vaimu peal ühelgi meeskonnal, omad tõusud ja mõõnad on kõigil.

Vaimujutt on tore küll, aga oleme harjunud enda jaoks asju ratsionaalseks rääkima. Sestap pakun siia ühe võimaliku meeskonna arenguetappide kirjelduse, mille vastu saad enda meeskonda suhestada.

Fight or flight. See on esimene automaatne reaktsioon mistahes uude inimgruppi sattudes või uue inimesega kohtudes. Ehk kas hakata „kaklema“, püüda esimesest kohmetusest üle saada aktiivse käitumisega, sõna võtmisega jne või taanduda vaatleja rolli. See etapp meeskonnas võtab aega vaid mõni sekund, meeskonnaliikmed teevad alateadlikult otsuse ja … reeglina saadakse esimesest kohmetusest üle.

Positsioneerimine. See on etapp, kus siplemas olen näinud üsna paljusid meeskondi. Sisuliselt toimub siin meeskonnas võimuvõitlus, liikmed positsioneerivad ennast teiste suhtes, tehes seda nii märgiliste tegevuste, sõnade, kui alateadliku kehahoiakuga. Näiteks tõmbuvad mõned liikmed tagasi ning ei võta kunagi ise sõna, ehkki neil oleks ühtteist sisukat teemale lisada. Või siis muutuvad mõned hüperaktiivseks, täites aruteludes kõik augud ja üritades igal ajahetkel oma vajalikkust tõestada.

Positsioneerimise etapis kasutatakse ka mitmesuguseid märgilise tähendusega tegevusi-käitumisi – demonstratiivne hilinemine (ma olen tähtis, minu järel võite oodata), ülipüüdlik sebimine (vaadake, kui vajalik ma olen), vaikne taharitta istumine (mind peab kutsuma) jne.

Kompromiss. Sageli kiputakse arvama, et ideaalne meeskonnatöö tähendab kompromissi. Paraku see nii päris pole. Kompromissi etapis ollakse valmis mingist oma osast loobuma … kui midagi vastu saadakse. Kompromiss on hea eeldus hea meeskonnatöö tekkimisele – kui  meeskonnas ollakse juba nõus midagi loovutama, see on hea märk – ent siiski on tegu selgelt veel individuaalsete huvide, mitte ühishuvide kaitsega. Kompromissi faasis töötab näiteks Riigikogu (kes kuidagi ei kvalifitseeru meeskonnaks, ei oma olemuselt ega suuruselt) – natukene sulle ja natukene mulle.

Kompromisslahendused pole reeglina ka kõige tulemuslikumad. Põhimõtteliselt on kompromisslahendused ka ettevõtete liitumised põhimõttel „võtame parima osa mõlemast“. Ja tulemus? Erinevate uuringute järgi u 60-80% liitumistest on ebaõnnestunud. Kui keegi võtaks uurida meeskondade kompromissotsuste tulemuslikkust, usun, et tulemused oleks umbes sarnased.

Adaptsioon. See on meeskonnatöö etapp. See koht, kus meeskond on siis, kui vaim on peal ja koht, kus viibisid Tottenham´i mängijad eelmisel teisipäeval. Selles etapis valitakse lahenduseks parim pakutuist, ning liikmed on valmis loobuma oma lahendusest parima kasuks. Tingimusteta. Usaldades. Ja päriselt ka tunnustades ja kasutades igaühe eripära ning tugevusi. See on etapp, kus kõik on valmis panustama, andma, ootamata kohest personaalset egopaid.

Ükski meeskond ei viibi selles etapis lõputult. Paratamatult käiakse aeg-ajalt tagasi kompromissietapis, mõnikord ka positsioneerimise etapis. Millest see sõltub? Eelkõige sõltub meeskonnatöö kahe meeskonnaliikme vahelistest suhetest. Vanasõna, et meeskond on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim liige, ei kehti. Meeskonnas pole küsimus inimeses, tema personaalses võimekuses. Küsimus on suhetes. Meeskond on täpselt nii tugev, kui tugev on kõige nõrgem suhe mistahes kahe liikme vahel.

Millises etapis sinu meeskond asub?

 

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine