16. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kerge on lüüa käega ja teha asju möödaminnes, neile mitte keskendudes. Paraku teeb see eelkõige meie enda töömoraalile kahju. Säilitamaks rõõmus meel, töötuhin, motiveeritus ja head suhted teistega, tuletan meelde mõned põhitõed, mis minu jaoks on olulised ja toimivad.

1. Ole otsekohene, aga delikaatne. Välja rääkimata probleemid kuhjuvad ja teevad olukordi enamasti hullemaks. Näiteks kui kolleeg või koostööpartner tavatseb järjepidevalt saata sinu töö tegemiseks vajalikud andmed mitu päeva hiljem, pannes sind ooterežiimi ja kolmandatele osapooltele vabandusi edastama, siis vaikimine ei ole lahendus. Mõistes oma tegude tagajärgi (nt hilinenud kaup, osa kauba mitte tellimine, väärtuse aegumine), siis on lootust, et järgmine kord pingutab partner rohkem. Seda enam, et teine pool ei pruukinud olla teadlik, oma käitumise mõjust ning otsekoheselt ja rahulikult antud palve on just see, mida vaja. Kärkimine ja süüdistus, et koostööpartner ei oska tööd teha, viiks ta segadusse, sest osa sinu mõttekäigust jääb tal „kuulmata“ ja agressiivsele rünnakule vastatakse enamasti kaitsva rünnakuga.

2. Küsi. Ei ole valesid ega rumalaid küsimusi. Hea on käia koosolekutel, mis on hästi ettevalmistatud, peamised küsimused esitatud enne koosolekut, et vastaja saaks vastuseid leida. Küsimusi tekib koosoleku käigus alati juurde. Oluline on lasta kõigil küsimusi esitada ja ka juba läbi räägitud või väga elementaarse küsimuse juures mõista, et inimene tõepoolest ei pruukinud ühel või teisel põhjusel asjast aru saada või tähele panna. Teisalt, on hea teada, et eriti raskete teemade juures on tihtipeale paljudel inimestel sama küsimus mõttes, aga küsida ei julge keegi (kas sel aastal jõulupreemiat saab?). Mäletad mõnda küsimust, mille keegi teine sinu eest ära küsis ja mille peale kergendatult ohkasid, et keegi julges välja öelda? Teadmatus ja vastuseta jäänud küsimused tekitavad sisemist konflikti ja rahulolematust – me ju tahame endale olulisega kursis olla.

3. Seisa oma arvamuse eest ja tee seda argumenteeritult. Mõnikord on kerge muudatusi läbi viia, kui kasud on selged ja kõigile nähtavad. Juhtub ka nii, et ainult sina näed, et muutus on vaja töö paremaks laabumiseks teha. Muutuse asemel võib küsimus olla ka sinu arengule olulisele koolitusele minek või kodust töötamine teatud aeg. Kuidas siis teisi seda nägema panna? Kõige aluseks on argumendid, mis eesmärki põhjendavad. Kui oskad ära põhjendada, miks uus asutuse sisene teavitussüsteem efektiivsem on, tuua välja kasud ja kahjud ja võrdluse olemasolevaga, siis on suur samm astutud. Põhjalikkus näitab sinu hoolivust enda töö ja asutuse vastu ja sinu väärtushinnanguid ning ka eitava vastuse puhul on võimalik mõista, kust lahkhelid tulevad.

4.     Tee seda, mida sulle meeldib kõige rohkem teha. Kui suur protsent sinu tööülesannetest vastab sellele, mis sulle meeldib teha? 10? 30? 75? 100% ? Isegi kui protsente on 1 ning võimalust töökohta vahetada ei ole, siis võiks proovida seada oma töö nii, et 1% suurendada või teha seda maksimaalse naudinguga, mis aitaks muid vähem meeldivaid ülesandeid kompenseerida. Heaks enesemotivaatoriks on leida võimalusi ennast selle 1% raames arendada – teha sellest lähtuvaid ettepanekuid, mis ehk tulevikus ära tasuvad ja vahetavad sinu teised tööülesanded uutega välja. Ära jää lootma, et teised sinult neid ülesandeid ootama hakkaks või välja pakuks – enamasti tuleb ise enesele selgeks teha, mis sind huvitab ja mis sinu arengus edasi võiks aidata.

5. Puhka. Olgu selleks 5 minutit aknast välja vaatamine, jalutuskäik teiste kolleegide juurde, istumine pargis lõuna ajal, trennid, sõbrad, jne. Orienteeruvalt 5 minutit tunnis peaks hetkeks oma pilgu töölt tõstma ja lõdvestuma, et säilitada keskendumisvõime ja energiatase. Kasuta enesemassaaži võtteid lihaste pingest vabastamiseks, silmavaate selgemaks saamiseks ja toonuse tõstmiseks.

6. Ära mõtle nii palju! Viimasena, kuid üldse mitte vähemolulisena on eelneva peale mitte väga palju mõelda ja pigem tegutseda. Sisetunde järgi. Sa ju tead, mis on Sinu väärtused, et Sa teed head tööd ja oled hea kolleeg ning Sinu töö on Sulle meeldiv ja oluline. Väga kerge on lasta mõtetel peas ringi käia ja omaette arutada, otsida abistavaid nõuandeid veebist ja sõpradelt. See kõik kulutab sinu aega ja energiat ja tuleb bumerangina tagasi: Sul ongi vähem aega töö tegemiseks, planeerimiseks, kuidas oma argumente esitada, võtta viis minutit ja käia korra õues. Kõike tuleb teha mõõdukalt.

Kas need põhimõtted toimivad ka sinu puhul? Mis (veel) toimib ja oluline on?

Ja nüüd tegudele!

Huvitavat edasilugemiseks:

Persoonibrändi Agentuuri blogi „Kes valib kelle – töötaja tööandja või vastupidi?“

Ajaveeb oluliste nõuannetega tööeluga toimetulekuks

Aastatagune artikkel EPLis “Kristjan Port: eesti inimene on kui tühjaks pigistatud sidrun“

Läbipõlemine – ohu märgid, CV Keskus

Autor: Urve Vilk, Persoonibrändi blogi - Liisi Toom