7. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Verandal kohvi kõrvale kohalikku lehte lugedes avastad, et kohe-kohe ehitatakse sinu idüllilisest kodust vaid kiviviske kaugusele tõsisemat sorti tuulikupark. Iseenesest tore ettevõtmine (ja hingelt rohelisena toetad sa selliseid algatusi), kuid enda kodu lähedal seda monstrumit näha ei taha. Ja siis sa ütledki: not in my backyard ehk lühidalt NIMBY.

Termin NIMBY võeti kasutusele 1980ndatel ühe aktiiviku poolt ning viidi  hiljem massidesse Briti poliitiku abil. NIMBY`stid on siis ühtse huvi ja eesmärgiga aktivistid, kes koondavad jõud näiteks konkreetse arendustegevuse takistamiseks.

NIMBY kodanikuliikumise variatsioonid:

NIABY – Not in Anyone`s Backyard. Ehitised, mida ei taheta isegi oma vaenlase õuele nagu näiteks tuumaelektrijaamad või hiigelkaevandused.  

NAMBI - Not Against My Business or Industry. Näiteks kindlat ärivaldkonda pärssivad seaduseelnõud jms.

BANANA - Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anything. Surve- ja lobby-gruppide ning kindlate arendajate vastu suunatud algatused.

CAVE – Citizens Against Virtually Everything. Kodanikud, kes on alati kõige vastu – süvenemata teemasse hakkavad kohe vastu töötama.

NIMBY`stid kasutavad relvadena meeleavaldusi, meediat, erinevaid survegruppe jne. Keegi neist ei soovi, et nende tagahoovi tekiks tuulepark, naabrusesse vangla või mõni tõsisemat sorti kaevandus. Välismaalt leiab sadu NIMBY, NIABY, NAMBI ja BANANA näiteid, kus omaalgatuslikult on hakatud võitlema elektrijaamade, lennukite maandumisradade või seaduste vastu, mis on mõnel ärivaldkonnal n-ö  kõri kinni tõmmanud. Ilmekamad NIMBY näited Eestist on seotud nii kaevanduste (Maardu, Tuhala) kui ka tuuleparkidega.

Nimetatud algatusi näeb Eestis paljude uute arenduse puhul. Eelkõige rahulikel  saartel, kus elanikud pole uuendustele väga avatud. Enamus juhtudel hakkavad sõna võtma ainult üksikud isikud (näiteks CAVE esiendajad, kellel on alati midagi öelda), kes väljendavad uue idee vastu oma pahameelt, kuid harva võtab pahameel kõrgemad tuurid.

Kes lõpuks võidab?

Ühes leeris on hea ideega ettevõtjad. Teisel pool on kogukonna elanikud, keda arendus väga lähedalt puudutab. Keskel (n.ö suhtekorraldajana) paikneb kohalik omavalitsus, kes on arendusest huvitatud, näeb selle kasu nii eelarvele kui ka kogukonnale pikemas perspektiivis, kuid peab leidma lahenduse, mis sobiks kohalikele elanikele ja ettevõtjale. Statistika puudumisel on raske öelda, kui palju arendustegevusi on kodanike pahameele tõttu Eestis ära jäänud, kuid mulje ütleb, et tihti võidab ettevõtte, kelle arsenalis on rohkem võitlusvahendeid.

Autor: Urve Vilk, PR-blogi Vare & Jaakkola