11. jaanuar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Meid ümbritsev keskkond on meie endi vääriline

Tihtilugu on nõndaviisi, et see, mida me eneste ümber näeme, pole meile meeltmööda. Töö, mida teeme, pole päris see, mis võiks, suhtes, milles oleme, on vürts kusagile ära kadunud, pole toda sädet, mis seal olla võiks, poliitika, mida valitsus ajab, ei kõlba kusagile ja lund võiks vähem olla. Lõppkokkuvõttes võime ühel  hommikul avastada, et inimene, kes meile hommikul peeglist otsa vaatab, ei meeldi samuti (kerge huumoriga!) jne.

Oma rahulolematuses loome me illusiooni, et kusagil mujal kaugel on parem, viljapõllud kollasemad ja teavas sinisem, ilm meeldivam jne. Kui aga meie endi suhtumine püsib sama, pole ülikonna vahetamisest mingit tolku. Kui, siis ainult väga lühikeseks ajaks. Möödub 4-6 kuud ja kõik algab justkui taas otsast pihta. Ehk keskkond, milles viibime, on alati meie endi vääriline!

Me oleme juba õiges kohas, täpselt seal, kus olema peame, kogemas just täpselt õigeid väljakutseid, kogemas just selliseid tulemusi, mille väärilised oleme, sest siiralt tegutsedes saame alati iseeneste jaoks parimaid resultaate. On suur oskus keskenduda oma asjadele ning hoiduda enese võrdlemisest teistega. On suur oskus saada aru, mis on mu enda poolt muudetav/ mõjutatav ning mis seda ei ole. Ega ilmaasjata pole püha Franciscus öelnud järgmist:

“Jumal, anna mulle meelerahu mitte muretseda asjade pärast, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ning tarkust, et nende vahel vahet teha.”

Pole olemas valesid inimesi, aega ega kohta, on ainult meie tõlgendus, hinnang sellele. Vaid meie ego jaoks võib kõik kuidagi vale, mittesobilik tunduda. Küsid ehk on antud hetkel kusagil mingi parem variant minu jaoks? Midagi, mis on minu vääriline? Sest olemasolev justnagu pole. Paremad variandid tulevad koos meie endi paremaks muutumisega, mitte kunagi varem.

Lihtsustatult koosneb meie elu kolmest komponendist: olemine, suhtumine ja tegutsemine. Need kokku moodustavad meie keskkonna. Kuna need kolm mainitut komponenti on sada protsenti meie eneste vastutada, siis mitte keegi teine peale meie endi ei saa meile meie õnne garanteerida, kandikul ette tuua ega püsivalt seda hoida kui me seda ise ei hoia.

Me saame olla suurepärased vaid selles, mis meile tõeliselt meeldib. Kui kõik on hästi, ära muuda midagi, n-ö ette midagi tegema hakata pole tark. Kui on aeg, koputab muutus ise su uksele, lükates meid tegutsema. Mulle meeldib lausete ning sõnavormidega mängida, kasutada allegooriat: “All orus viibides õpime armastama, üleval mägedes olles armastame lihtsalt.”

Kui tunned tänases (töö)keskkonnas mingisugust ebamugavust, siis on alati abiks asjade endast väljakirjutamises - rahustab ning loob selgust.

1. Mida vähem vastuolusid, seda parem: kas ja kuidas sinu isiksuseomadused ja maailmavaade sobib kokku töökeskkonnaga milles viibid?

2. Kirjuta üles see, mis sinu töös on hästi

3. Kirjuta üles asjad, mis ei meeldi (saad sa seda muuta?)

4. Kui miski ängi tekitab - on see detail või (töö, kolleegi vms) põhiolemus? Detaile saab muuta, põhiolemust aktsepteerida.

5. Ole aus iseenda vastu.

 

Autor: Urve Vilk, Enesearengu blogi - Kristo Kiviorg

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700