22. veebruar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas jätta kirjas soovitud muljet?

 Suur osa meie igapäevasest infovahetusest käib läbi teksti. Teksti lugedes kangastub lugejale pilt kirjutajast - tema olekust, hääletoonist ja sõnumist. Lugedes teksti, me suhtleme kirjutajaga. Me ei pruugi nõustuda kirjapanduga, kuid oma arvamuse sisust loome viisist, kuidas see meile on edastatud.

Oled tähele pannud, et mõne inimese kirju eelistad esmajärjekorras lugeda, mõne omad jätad hilisemaks, võimalusel kustutataks... Nii võivad teha ja tunda ka teised meie tekste lugedes.

Meie viis kirjutada loob teiste muljet meist endast. Sinu kirjastiil näitab sinu lugupidamist teiste vastu - alates grammatikast ja sellest kui palju naerunägude ikoone kasutad, lõpetades sellega, kas oskad halbu asju panna kirja viisil, mis ei riiva teise inimese tundeid.

Mida pidada silmas iga kirjatöö eel?

Meelestatus  - Nagu telefonivestluse eel, on ka teksti loomisel oluline õige meelestatus. Ära kirjuta mistahes kirjatükki, sealhulgas e-kirja, memo või protokolli, kui Sa oled kuri või ärritatud. Sinu meelsus paistab tekstist välja.

Eesmärk - Teksti loomise alguses mõtle, mida Sa tegelikult soovid öelda. See võib olla ka  ainult kaherealine e-kiri firma töötajatele. Ikkagi tuleb mõelda, kas see on vajalik ja mis eesmärki täidab. Põhjus, miks ma seda korduvalt rõhutan, on igapäevase info üleküllus ja kõikuv kvaliteet. Kirjuta ainult neid kirju, mida soovid ise lugeda.

Isikuline kõneviis - Teksti loomise juures eelista isikulist kõneviisi. Üks meie klient töötas firmas, kus juht andis korraldusi stiilis: „Tehtagu!“. Iga kord jäi õhku küsimus, kes ja mida peab tegema. Kõik –kse lõpulised sõnad- viiakse, tuuakse, pannakse, otsustatakse ja nii edasi, ei kanna tegelikult endas informatsiooni. See on ka selge märgutuli teksti kirjutajale, et kõik asjaolud ei ole selged ja üheselt mõistetavad. Kirjapandu eesmärk on endas kanda informatsiooni ja kirjutaja vastutab selle informatsiooni eest.

Arvamus ja informatsioon - Erista tekstis arvamus ja informatsioon. Enda või teiste arvamus tuleb vastavalt markeerida. Näiteks alusta „Minu arvates..“ või „Arendusjuht tõi välja..“.  Olukorrad, kus informatsiooni ei saa millegagi tõestada (numbrid, dokumendid vms) on see arvamus ja arvamused saavad kuuluda ainult isikule. See on oluline, sest ilma vastava märketa peavad lugejad kirjapandut informatsiooniks ja tegutsevad vastavalt. Eriti sekretäri rollis on see oskus võtta teadlikult vastutus ja seda vastustust jagada. See aitab vältida olukorda, kus kõik räägivad, ent „maha lüüakse sõnumitooja“.

Selge struktuur - Iga uue teemaga alustades võib panna vahepealkirja, see aitab lugejat haarata ja lihtsustab arusaamist. Kirjatöö on hea lõpetada tulles algusesse tagasi, näiteks korrates alguses toodud mõtteid, neid konkretiseerides.

Mina lõpetan täna sellisel viisil:

Ma tänan, et leidsite aega minuga kaasa mõelda. Läbi teksti räägime me enda lugejaga. Meie sõnum jõuab hästi lugejani, kui kirjutame hea tujuga ja läbimõeldult. Enne kirjutamist peab Sul olema selge, mida soovid  kirjapanduga öelda.  Loo haarav struktuur ja vali delikaatselt, kes Sinu töödes sõnaõigust saab. Sinu kirjutatu esindab lugeja jaoks Sind.

Autor: Urve Vilk, Terje Talv - Persoonibrändi blogi

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700