5. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mitte ülemus ei juhi sind, vaid sina ise

Enesemotivatsioon saab alguse teadmisest, et mitte keegi peale sinu enese, ei saa seda sinus tekitada, üle kanda.

Sinu ülemus pole selles süüdi, et sinul motivatsiooni pole. Kõige raskem on võtta enda, oma seisundi eest vastutus iseendale. Kui seda tehakse, kaotavad ametiühingud oma mõtte, sest keskkond millesse kuulud, on olnud sinu VALIK. Hetkest, mil võtad enese eest vastutuse, kaob välistel jõududel võime sinuga manipuleerida, kaotame enesetest “väike mina, millest midagi ei sõltu” tunde.

Motivatsioon saab olemas olla ainult juhul kui on HUVI. Kui me ennast ei tunne, ei oma ülevaadet, mis meile meeldib ning mis mitte, ei saa me ka omada motivatsiooni ehk teiseks motivatsiooni tekke eelduseks on SELGUS.

Ülemus ei juhi sind, sina juhid iseennast. Selleks olla juht või liider ei pea sa ettevõtet või selle osakonda juhtima. Sa oled firma nimega SINA juht.

Ja oma ettevõtte hea juht oled sa siis, kui oled teistele oma sõnade ja tegudega eeskujuks. Sõnad ja teod peavad olema kooskõlas. Kui see nii on, oled innustaja läbi oma eeskuju, lood märkamatult endale teistele kasvukeskkonda.

Kokkuvõtvalt. Kõik, mis on, on oma olemuselt lihtne. Võime ennast motiveerida toetub kolmele eeldusele:

Suutlikkus defineerida edukogemust (selguse loomine):

Jagan sada protsenti juhtimismõtleja Stephen R. Covey seisukohta: selleks, et üldse alustada, tuleks seda teha lõpust. Motivatsiooni toiduks on edukogemuse kogemine, see on kütus, mis mootoris plahvatab ja liikvel hoiab.

Tasub teada, et kõigepealt tulevad suhted ja alles seejärel kõik muu. Keskendudes enne “kõigele muule” kaotame me tegelikult selle, sest suhted, mis “kõike muud” loovad, ei saa “toitu”.

Mõtle, mis võiks jääda tänase ja viimase päeva vahele elus, milline võiks olla see kogemus.

Ohvrimentaliteedi seljatamine eneses (vastutuse võtmine):

Ohver on inimene, kellel puudub USK. Ohver oled, kui sa ei tea, mida ja milleks sa seda kõike tegema pead, see saabub alati koos segadusega oma isikliku elu suhtes. Ohvrimentaliteet kaob, kui otsustad ise ette võtta, midagi luua, mitte ei oota midagi teistelt. Kui keegi enam sinu seisundis, olukorras süüdi pole, oled loonud eelduse enesekindluse tekkeks.

 Enesekindlus (huvi olemasolu):

 Enesekindlus on ENESES KINDEL olemine. Eneses kindel olek ei ole ülbus. See on võime olla väärikalt tagasihoidlik.

Tee edukogemuseni koosneb minivõitudest, väikestest sammukestest. Kindlus saab välja kasvad ainult ebakindlusest, viimane on märk suutlikkusest laiendada järjepidevalt mugavustsooni. Enesekindlusele tuleb kasuks, kui on ülevaade oma teadmistest, oskustest ja kogemustest, sest enesekindlus ei tähenda enese ülehindamist. Enesekindlus on oskus kombineerida huvi oma teadmiste, oskuste ning kogemustega.

 

Autor: Urve Vilk, Enesearengu blogi - Kristo Kiviorg

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700