28. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toon välja mõned peamised vead, mida tudengid kaitsekõneks valmistumisel ja ette kandmisel aastast-aastasse teevad.

Tegu on halvasti tehtud tööga, mistõttu selle kaitsmine ongi üsna raske. Tavaliselt juhtub see siis, kui tudeng ei ole viitsinud vaeva näha või ei ole oma juhendajaga eriti koostööd teinud. Ise juhendaja olles tean, et ca 75% tundengitest saadab oma töö esmasele ülevaatusele mõned päevad enne esitamise tähtaega ja arvab, et nüüd ongi kõik korras. Isegi kui mul sel hetkel on mahti töö korralikult läbi lugeda ja hulk parandusettepanekuid teha, võib paranduste sisseviimiseks jääv aeg lühikeseks jääda. See aga omakorda mõjutab sinu töö kvaliteeti.

Teisalt, on ka juhtumeid, kus juhendaja ei viitsi eriti oma tudengiga vaeva näha (ei vasta kirjadele, on ükskõikne jne) - sellisel juhul soovitan ma sul niipea kui sa selle ära tabad, oma juhendajat vahetada. See on sinu töö ja sinul on sellest rohkem kaotada kui temal, seega pöördu oma kooli poole ja vaheta juhendajat. Peale kaitsmist (kui kehv hinne on käes) on hilja rusikatega vehkima hakata ja juhendajat süüdistada.

Ei tunne oma tööd. Selle kaitsmise mõte ongi ju vaadata, kuidas sa oma tööd kaitsta suudad ja kas sa akadeemiliseks väitluseks valmis oled. Paraku on üsna tavaline, et jäädakse hätta ka lihtsatele küsimustele vastamisega ja hakatakse oma materjale lappama. Kui sa kaitsmisele lähed ja ennast korralikult ette oled valmistanud, siis pead sa oma tööd tundma. Näiteks, kui sinu käest küsitakse "Kuskohast need või teised andmed on võetud?", siis vastad sa korrektselt ja enesekindlalt. Seega, vii ennast väga täpselt  tööga kurssi. Sellest on vähe, et sa selle valmis kirjutad, sa pead selle ka ise korduvalt ja mõttega läbi lugema.

Retsensendi küsimustele on vastused ette valmistamata. Enne kaitsmisele tulekut saad sa juba mõni aeg varem kätte retsensendi küsimused ja arvamuse oma töö kohta. Valmista (koostöös oma juhendajaga) ette vastused kõikidele neile küsimustele. Küsi oma juhendajalt, mida tema retsensendina või komisjoniliikmena küsiks ja valmista ka neile küsimustele vastused ette. Kui võimalik, anna tööd lugeda niipaljudele inimestele kui võimalik ja vaata, mida nemad sellele lisaks küsivad - nii saad teada, mis selles töös segaseks on jäänud.

Ei kasutata antud aega korralikult ära. Oletagem, et sul on kaitsmiseks antud 12 minutit, aga sa räägid oma jutu ära kuue minutiga. Sellisel juhul jääb ju pool sulle antud ajast kasutamata selleks, et komisjoniliikmetele oma töö väärtust (ja selle kaudu sulle parema hinda panemise mõtet) tõestada. Liiatigi jätad sa sel moel komisjonile rohkem aega küsimuste esitamiseks ja just seda kardavad paljud kõige rohkem. Ära anna komisjonile seda võimalust vaid harjuta juba kodus mitu-mitu korda aega mõõtes oma esinemine läbi. Sul ei lasta rääkida rohkem kui 12 minutit, vähem rääkides aga ei kasuta sa oma aega efektiivselt ära.

Tabelid, graafikud jms on sinu töös kena ja südantliigutavada, aga nende lahtiseletamine kaitsmise ajal võtab sinult liiga palju aega. Too parem mõne lausega välja, mis sinu töö tulemusena välja tuli, mida sa sellest järeldad ja millised on sinu ettepanekud. Pealegi, kui sa näitad tabeleid, aga ei selgita neid, siis alati on keegi, kes küsib sinult kohe "mida see või teine arv seal tabelis tähendab?" Siinkohal selgub üldjuhul, et tudeng ise ka väga täpselt ei tea, mida üks või teine arv tabelis tähendada võiks. Sellisel juhul oled sa ise endale lõksu seadnud.

Ära räägi üldist juttu vaid too konkreetseid näiteid. Üsna tavaline on see, et keegi toob oma töös välja ettepanekuid, kuidas ühte või teist olukorda lahendada. Nt: "Läbipõlemise vältimiseks tuleb teha koolitusi". Paraku kõlab see nagu "õhu müümine", mistõttu küsib komisjon sinult kohe "Milliseid koolitusi?" Kuidas sulle tundub, mida selle peale paljud vastavad? Vastus on "Asjakohaseid!", mis annab taaskord komisjonile võimaluse edasi uurima hakata. Ehk lühidalt öeldes: ära kirjuta oma töösse mingisugust üldist jama vaid too välja konkreetsed ettepanekud ja põhjenda, mida see või teine olukorrast tulenevalt juurde annab. Sedaviisi ei saa ka komisjon selle kallal urgitseda.

Ebakindel esinemine. Ma saan aru küll, et kaitsekõne tegemine on oluline ja raske ning tekitab sinus ebakindlust. Mõtle aga sellele nii: "Ma olen koostöös juhendajaga valmis kirjutanud väga hea töö. Ma olen retsensendi ja võimalikele komisjoniliikmete küsimustele vastused valmis mõelnud. Ma olen kodus ka korduvalt läbi harjutanud ja võimalikele tekkida võivatele probleemidele lahendused valmis pannud... Ei ole põhjust, miks ma peaksin ebaõnnestuma!" Mida enesekindlam sa oled, seda paremini sa ka oma tööd kaitsed ja seda paremini sa ka komisjonile mõjud.

Kui sa vastust ei tea, siis tunnista seda. Ei ole mõtet hämama hakata. Niipea, kui sa tunnistad, et vastust ei tea, minnakse edasi järgmise küsimuse juurde. Viska see labidas käest ja lõpeta endale augu kaevamine. Kohe, kui sa hämama hakkad, pärib komisjon sul ühe või teise või kolmanda asja kohta juurde ja kokkuvõttes jätad sa endast oluliselt ebapädevama mulje.

Vaata videot, mis annab veelgi juhiseid, mida suurepärase esinemise tegemiseks tegema peaksid.

Autor: Urve Vilk, Avaliku esinemise blogi - Janek Tuttar