4. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Persoonibrändi kujundamisel on oluline roll järjepidevusel. Kuidas meie motivatsioon kujuneb ja millised takistused järjepidevale tegutsemisele võivad tulla?

Inimest paneb tegutsema vajadus millegi järgi. See paneb meid liikuma, praktiseerima, tegema katsetusi, suhtlema teiste inimestega. Vajadus on mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Olgu selleks tarbeks ehk vajaduseks vajadus õhu, toidu või puhkuse järgi, vajadus kuuluda kuskile, olla tegevuses, vajadus vabaduseks oma tegevuses. Samuti sotsiaalsed vajadused, mis määravad ära, kes me oleme, läbi teistega suhtluse, meie soov olla informeeritud toimuvast, teostada ennast. Vähem olulised ei ole intellektuaalsed ja esteetilised vajadused.

Vajadus ennast intellektuaalselt arendada viib meid taas koolitustele või valdkonnapõhiste raamatute lugemiseni. Nälg tähendab, et peab sööma. Meie vajaduste rahuldamiseks hakkab toimima motivatsioon. Motivatsioon on vajaduste rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Kui meil on võimalik enda intellektuaalseid vajadusi realiseerida, mõjutab see meid positiivselt, kaob pinge.  Meil tekib ka teatud “programm”, mis aitab järgmine kord juba kiiremini tulemusele jõuda – me teame, kuidas käituda tuleb ja meil on ka eneseusk sellesse, et me oleme võimelised soovitut saama.

Psühholoogias on motivatsiooniprotsess toodud välja järgmisena ahelana, kus üksteile järgnevad: Tarve e vajadus- Motiiv-Pingutus- siin läheb hargnevus kaheks: 1. Eesmärk -> Hüvitamine – Tarbe rahuldamine; või teiselt poolt: 2. Eesmärgi mittesaavutamine, frustratsioon, kaitsemehhanismid.

Mis on selle seos persoonibrändiga?

Persoonibrändi kujundama teadlikult hakkavad inimesed, kes

a) omavad teatud oskust või teadmist ja tahavad selles valdkonnas konkureerida ja nö äri teha või oma missiooni täita. Võivad algselt olla ka mõnes ettevõttes palgal, aga ka juba vabakutselisena või oma ettevõtet juhtivad ettevõtjad.

b) soovivad leida oma unikaalseid omadusi, valdkonda. Alles uurivad, mis oleks neile kõige sobivam tegevus, mis neid õnnelikuks teeks. Enamasti kas ei olda olemasoleval tööl õnnelikud, sest ei saa ja ei oska oma oskusi kasutada või otsitakse uusi väljakutseid.

Kuigi põhjused tihtipeale kombineeruvad, hakkab persoonibrändi loomises edukuse saavutamise ja järjepidevuse hoidmises olulist rolli mängima inimese vajadused ja motivatsioon. Kui oma valdkond teada on ja otseseid takistusi ei ole (finants, konkurentsileping töö juures vmt), on oluliselt kergem järjepidevalt tegeleda oma valdkonna arendamisega, ise osaleda ja sõna võtta. Kui sul on juba olemas tegelikud oskused ja kogemused, siis ei mõjuta ajutised läbikukkumised nii oluliselt motivatsiooni ja tegutsemisindu. Samas kui inimene alles katsetab oma oskusi ja võimalusi, on tagasilöögid kerged tulema, eneseusk võib kaduda ja lüüakse tihtipeale käega. Tihtipeale tuleb “elu ette”, ehk siis näiteks oma töökohal läheb kiireks, mistõttu jäetakse unarusse ka väikesed sammud oma ettevõtmise arendamiseks. Eks uues valdkonnas, kus sind veel ei tunta, läbilöömine võtab kindlasti rohkem aega ja nõuab rohkem enesekindlust. Alustaval ettevõtjal ja eneseturundajal on vaja järgmist kolme faktorit pidevalt turgutada:

1.     Tegelikud oskused või teadmised.

2.     Eneseusk.

3.     Tegutsemine.

Need kolm faktorit on omavahel seotud, seega kui jätad ühe unarusse, on keerulisem tulemust saavutada. Ära ei tohi unustada, et siia juurde käib ka aeg – ei piisa, kui tegutsed vaid nädal aega ja voila!  oledki ekspert valmis. Kui kaua aega läheb, see sõltub täiesti valdkonnast ja sinu tegutsemise aktiivsusest ja kvaliteedist.

Oskus. Eneseusk. Tegutsemine

Ei saa olla spetsialist või ekspert ilma midagi reaalselt oskamata, samas võib olla sul soov jõuda uuele ja kõrgemale spetsialisti tasemele. Näiteks on sul mõningased teadmised personalijuhtimisest, kuid tunned selle võrra niivõrd huvi ja näed enda jaoks võimalust valdkonnas tööd teha ja areneda. Siin tulebki mängu eneseusk ja reaalsed sammud – sa pole veel spetsialist, kuid soov ja eneseusk, et sa võid sellele tasemele jõuda, annavad motivatsiooni edasi pürgida. Kena, hakkad siis end kurssi viima, võtad meeskonnas suurema rolli, käid koolitustel, arutled kaasa.

Kui sa kuu või kahe pärast lõpetad juurde õppimise ja katsetamise, nö katkestad tegevuse oskuste omandamisel, tekib järjepidevuse “auk”. Tagasilöögid on täiesti normaalsed, küsimus on, kas need takistavad sind täiesti seatud eesmärgini jõudmast. Võibolla avastad, et see valdkond ei ole sinule ja teed ümberarvestuse. Selles hetkes on soovitav, rääkida sõbraga, kellegagi, kes sind tunneb, et ta aitaks sul mõista, kas motivatsiooni langus tuli sellest, et ootused olid suuremad, kas oskused või tulemused ei vastanud sellele või tõesti ei ole personalijuhtimine sinu jaoks. Kui küsimus on vaid motivatsioonis, siis tuleb natuke pingutada ja vaatamata kahtlustele jätkata tegutsemist. Esimeste edusammudega tõuseb ka eneseusk. Eneseusuga tõuseb tegutsemisaktiivsus ja läbi tegude tõuseb ka kompetents. Positiivne “nõiaring” on käima lükatud.

Persoonibrändi kujundamine on järjepidev tegevus ja nõuab, et sa ise oleksid teadlik, mis on sinu tegelikud vajadused, mis panevad sind tegutsema. Ei ole mõtet unistada asjadest, mida sa tegelikult ei taha. Teades oma vajadusi, leiad ka viise end motiveerida ja hoida sihti slime ees ka keerulisematel aegadel ja oskad nautida ka neid hetki, kui näed, et oled oma missiooni kasvõi veidi täitnud.

Autor: Urve Vilk, Persoonibrändi blogi - Liisi Toom