20. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Asutusel toimus iga-aastane ca 70 osalejaga seminar. Enne seminari algust pakuti saali ukse taga kohvi ja pirukat. Osalejad käisid ringi, kohvitassid käes ja muljetasid teistest harukontoritest tuttavatega. Ühel hetkel andsid korraldajad märku, et nüüd võib saali minna kuna kohe-kohe on seminar algamas. Osalejad läksid ja võtsid istet, samal ajal tuttavatega ikka ja jälle juttu teemal "??????? ????" ja "??????? ????" ajades.

Mina sattusin selsamal seminaril kuulajana osalema ja minu koht saalis asus kusagil keskpaigas. Ühel ilusal hetkel panin tähele, et peaesineja (ettevõtte kvaliteedijuht) tõusis püsti, läks saali ette ja hakkas rääkima. Kõneles ta sellest, miks me täna siin oleme jne. Paraku tegi ta seda ütlemata vaiksel häälel ja selliselt, et ainult esimesed read teda tähele panid. Ülejäänud kuulajad sumisesid ikka omasoodu edasi ja ei märganud midagi.

Minus lõi välja professionaalne kretinism ja ma jälgisin huviga "kaua see selliselt kestab nii, et enamik inimesi esinejat tähele ei pane ja esineja sellega seoses ka ise midagi ei tee?". See kestis 6 minutit! Lõpuks tõusis keegi esiridades olevatest kuulajatest püsti ja tõmbas valju häälega endale tähelepanu. Kui ta selle oli saavutanud, siis palus ta viisakalt "Kas te võiksite mõneks ajaks omad tegemised sinnapaika jätta ja pöörata tähelepanu sellele, mida siin räägitakse?". Enamik kuulajaid oli muidugi hämmingus, aga vähemalt jäi saal vaikseks ja esineja sai edasi minna nii, et teda ka kuulati.

Siinkohal on mul küsimus: "Kelle ülesanne on esinejale tähelepanu tõmmata? Kas esineja või kellegi teise asi?" Loomulikult on see esineja, mitte kellegi teise asi. Mida oleks sel korral esineja võinud huvi äratamiseks teha? 

Lühidalt võiks tähelepanu äratamise põhimõtte kokku võtta nii: tavapäraste (vali hääl, köhatamine, PowerPoint esitlusega alustamine jne) kõrval võid teha mida iganes - peaasi, et sa kuulajate tähelepanu saavutad. Loobi kasvõi paukpakette kui see sinu eesmärki täidab. Küll aga pead sa kõnet alustades ja tähelepanu äratajaid kasutades silmas pidama kolme lisareeglit:

·     Äratusmoment peab  teemaga seotud olema. Mõtle ise, mis juhtub kui teed sissejuhatuseks valju karjega salto ja seejärel alustad ilma, et oleks seda tegevust kuidagiviisi oma teemaga sidunud? No ilmselgelt sa tähelepanu saavutad, küll aga võivad kuulajad sinust kui skisofreenikust mõelda. Seega pead sa alates sissejuhatusest oma tegevusi teemaga siduma.

·     Sinu tegevus peab kuulajatega seotud olema. Võtame sellesama karjega salto näite: isegi kui sa selle kenasti teemaga seod, ei pruugi taoline lähenemine teatud publikule sobiv olla. Tõenäoliselt võtab noorem kuulajaskond seda hea ja vaimuka naljana, samas kui vanemad kuulajad on negatiivses hämmingus. Seetõttu pea meeles, et pead oma kuulajate taustale mõtlema.

·     Ära proovi olla keegi teine. See tähendab, et kõik, mida teed, peab olema sinu isikupäraga seotud. Niipea, kui sa proovid olla keegi teine, kipuvad asjad kiiva kiskuma. Eriti jama on lugu siis, kui kuulajad originaali näinud on. Ehk lühidalt- leia omaenda stiil ja kohanda seda eelneva kahe punktiga.

Kokkuvõtteks

Hea alustamine loob suure vundamendi sinu edasisele õnnestumisele. Seetõttu mõtle hoolikalt läbi, mida sa teed ja kuidas sa teed. Sul on ainult üks võimalus, et kuuljatele muljet avaldada, positiivselt mõjuda ja neis huvi tekitada. Kui sa seda juba oma tähelepanu äratamise ja sissejuhatusega teha ei suuda, siis miks arvad sa, et sul see ülejäänud oma esinemise käigus õnnestub?

Autor: Urve Vilk, Avaliku esinemise blogi - Janek Tuttar