2. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koos olulisi teadmisi omandades ja arutades, kuidas seda oma äri eduks kasutada, luuakse selgemad ühised arusaamad.  Ikka on vaja aegajalt üle vaadata, on meie meeskonnas asjad korras:

• Eesmärkide selgus – kas meie meeskonna liikmed mõistavad ühiseid eesmärke, on meil selles üksmeel, kas kõik ikka teavad, kuhu oleme teel. Kui ei tea, kuhu oled minemas, on raske otsustada, kas oled kohale jõudnud.

• Plaani olemasolu  - kui meeskond on koos püstitatud eesmärke saavutamiseks loonud tegevusplaani , saab see suurema tõenäosusega ka ellu viidud kui kusagilt kõrgelt ja kaugelt tulnud täpsed tegevusjuhised. Olla kaasatud on eriti oluline talentidele, kelle nimel käib suur võitlus. Töötajad, kes on hingega oma ettevõtte juures, soovivad ka  olla ära kuulatud.

• Tasakaalustatud osalus – see on veidi plaanide tegemisega seotud, kuid kindlasti laiema põhjaga – kõik töötajad tahavad tunda, et nende sõnal on kaalu. Kuid sõnale annavad kaalu hästi läbimõeldud argumendid. Just argumenteerimise ja kuulamise oskus on see, mis aitab paljud erimeelsused ületada ja kõik meeskonnaliikmed arengusse kaasata.

• Kokkulepped põhiliste reeglite suhtes – kuigi tundub, et  kõik justkui peaks selge olema, isegi ametijuhendid on olemas, selgub sageli meeskondadega kohtudes – inimesed saavad asjadest väga erinevalt aru. Aeg-ajalt on vaja üle rääkida see, kuidas lahendame erimeelsusi, kuidas jälgime kokkulepetest kinnipidamist, milliste põhimõtete järgi saavad töötajad koolitusi valida, jne. 

• Selge rollide jaotus – kuidas on meeskonnas jaotatud rollid, kas formaalsed ja mitteformaalsed rollid toetavad üksteist või on tekkinud rivaalitsevad liidrid? Huvitav on see, et just DiSC koolitust tehes on erinevad meeskonnad sõnastanud - millist inimest on neil vaja. Viimasel ajal kuulen üha rohkem – meeskonnasuhete hoidjat ja kaaslaste märkajat.  Meeskonnad ei saa olla efektiivsed, kui üksteist ei märgata, toetata, tunnustata.

· Selge otsuste vastuvõtmise protseduur – töötajad peavad teadma:

-kellel on õigus langetada otsus

-kust on otsus kirjalikul kujul hiljem kättesaadav

-kui kaua otsus kehtib

-kuidas toimub otsuse muutmine

Vahel on hämmastav kuulda, kuidas isegi  preemia maksmisega seotud otsused on tehtud kitsas ringis ja sellest hiljem töötajaid teavitatud. Kui preemia suureneb, poleks sellest ju  ehk midagi, kuid kui väheneb – see tekitab trotsi ja pahameelt.

• Avatud suhtlemine sh tagasiside üksteisele – see on üks keerukamaid asju meeskondades. Kui teeme koolitustel harjutust, kus omavahel „kohtutakse“ ja antakse koostöö kohta tagasisidet, on alati emotsioonid õhus. Need on erilise hetked, mille vajalikkust peab lihtsalt vahel meelde tuletama.

Viimasel meeskonnakoolitusel kirjutas tagasisides üks osaleja – süstasõit tegi selgeks lihtsa asja – kui Sa just üksi oma asju ei aja, tuleb tajuda inimesi enda kõrval, arvestada nende tempo ja jaksamisega …

Autor: Urve Vilk, Sirje Tammiste