Kehakeel ei valeta

Kehakeel mängib aktiivsel kuulamisel väga olulist rolli, mille kaudu antakse edasi 55% infost, kusjuures hääletooni kaudu antakse edasi 38% ja ainult sõnade abil antakse edasi vaid 7% teabest. Öeldakse, et kehakeel ei valeta, seega on kehakeelel aktiivse kuulamise juures väga oluline roll.

Aktiivne kuulamine on kommunikatsioonitehnika, mille eesmärk on anda vestluspartnerile teada, et sa oled ta ära kuulanud ja tõesti aru saanud, mida ta räägib.

Aktiivse kuulamisega näitad austust vestluspartneri suhtes ja näitad ka välja, et saad aru vestluspartneri käesoleva teemaga seonduvatest tunnetest.
Kehakeel mängib aktiivsel kuulamisel väga olulist rolli, mille kaudu antakse edasi 55% infost, kusjuures hääletooni kaudu antakse edasi 38% ja ainult sõnade abil antakse edasi vaid 7% teabest. Mõnedel juhtudel asendab kehakeel sõnalist suhtlemist. Ühtlasi annab kehakeel teavet meie tunnete kohta. Öeldakse, et kehakeel ei valeta, seega on kehakeelel aktiivse kuulamise juures väga oluline roll. 

On selliseid juhte, kes kasutavad kuulamisel toetavaid mitteverbaalseid vahendeid nagu naeratus, silmside, avatud poosid. Teise vestluskaaslase puudutamine tervitamisel ja kätlemine mõjub psühholoogiliselt usaldust loovalt ja seda peetakse meeldivaks.

Inimese erinevad tundeseisundid väljenduvad liigutuste kaudu. Inimese väljendusliigutused vastavad tema hingeseisundile, väljendavad tema elamusi ja mõtteid.
Suhtlemisliigutused on kõikjal maailmas sarnased so universaalsed, kus mitteverbaalse suhtlemise väljendused võivad olla liigutused, näoilme, miimika, silmside, poosid, kehaasendid, vestluspartnerile jäetava isikliku ala suurus (intiimne ala on 15-30 cm).

Aktiivselt kuulav juht võiks võimaluse korral olla rõõmus ja reibas. Hea võte mõista, mida teine oma kehakeelega tahab öelda, on panna ennast mõttes samasse seisukorda. Kehakeel võimaldab liigutuste ja nende tähenduse tundmise kaudu analüüsida nii ennast kui ka teisi, aitab juhtida suhtlemisprotsessi ja ära hoida konflikte. Inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgukeelest ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest saab välja lugeda paljugi huvitavat ning tarvilikku, kuid see nõuab vaatlemisoskust. Kehakeelt tuleb lugema õppida.

Arvatavasti on näoilme mittesõnalistest suhtlemisvahenditest kõige populaarsem. Suheldes suuname oma pilgu palju sagedamini partneri näole, kui muudele kehaosadele. Vaid vähesed on iseenda miimilist suhtlemist analüüsinud, kuigi video pealt vaadates ja kehakeelt analüüsides oleks võimalik seda teha, kui pisutki seda õppida.

Olles aktiivne kuulaja:
• Vaata rääkijale otsa
• Näita välja sõbralikku suhtumist (kehakeelt)
• Ole mõttega teema juures
• Lase rääkijal kõne lõpetada
• Oota oma kommentaaride ja järeldustega seni, kuni teine oma kõne on lõpetanud
• Pane tähele, kuidas rääkija ennast väljendab – milline on ta hääletoon, näoilme, liigutused ja kehakeel.

Aktiivse kuulamise tehnika hulka kuulub ka sisu ümbersõnastamine. Teisiti öeldes, korda oma sõnaga üle vestluses sulle öeldut, et kontrollida, kas oled öeldust õigesti aru saanud. Näiteks „Kas sa mõtled, et.. ?“ Ümbersõnastamine on oluline, et teine inimene ütleb, mida ta kuuldust mõtleb ja kuidas ta aru saab. Pea meeles, et aktiivne kuulamine tähendab, et oled kuulanud ja oled sõnumist aru saanud, oma arvamust siin ei esita. Tähtis on tunnete tagasipeegeldamine.
Ilmutada tuleb empaatiat, näidates, et saad vestluspartneri sõnade mõttest aru. Tagasipeegeldamisel võib kasutada näiteks sellist võtet, et jutustad oma sõnadega jutu lühidalt ümber ja lisad oma lause. Näiteks „Mulle tundub, et sa ei ole nõus…“

Ärge kunagi minge aktiivse kuulamise juures liiga isiklikuks, jääge soliidseks ja diplomaatiliseks. Ärge unustage jälgimast oma kehakeelt, see annab oskuslikule kuulajale väga palju infot. Vestlusel olge kindlasti kordamööda aktiivse kuulaja rollis, sest vestlust juhib see, kes kuulab, sest rääkija annab aru ja vastab küsimustele. Tähelepanelik kuulamine arendab ja selle käigus saab juurde palju uut infot. Ärge küsige uuriva alatooniga küsimusi, mis algavad sõnaga „miks“, see ei kuulu aktiivse kuulamise juurde. Selle asemel küsige:
„Kas sa aitaksid mul mõista..?“

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Tiina Kilkson - Psühholoogia blogi

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara