Läbipõlemise epideemia valitseb juba aastaid

Kaasaegne elu on ärritav. Stressiga seotud haigestumiste arv kasvab ja läbipõlemiste juhtumite arv sageneb tunduvalt. See põhjustab kannatusi kogu ühiskonnale, kirjutab Tiina Kilkson Sekretar.ee blogis.

Saar Polli andmetel on 87% Eesti töötajaskonnast stressis vähemalt korra aastas. 14% on aga pidevas pingelises stressiseisundis. Läbipõlemise eelduseks on saavutuspõhine enesehinnang. Probleeme tuleks lahendada sellel tasandil, kus nad tekkisid. Paljud käivad ka haigena tööl, sest kardavad tööd kaotada. Üks suur stressiallikas Eestis on kiiresti muutuv ja arenev ühiskond, kuid inimesed soovivad rohkem stabiilsust. Ebastabiilne seisund võib kaasa tuua negatiivset stressi, läbipõlemist, üksindust, lahutusi, alkoholismi ja narkomaaniat, psühhosomaatilisi haigusi ning elu mõtte hägustumist.

Eestlased ei tohiks teha endale avatud kontoreid, kus puudub igasugune privaatsuse võimalus, sest eestlased on individualistid. 96% vabama töösuhtega inimestest sooviksid pidevat lepingut. Motivatsioon on kõige kõrgem 20-30 aastastel noortel, paljud neist on 35-40 aastastena läbipõlenud.

Kaugtöö kodus
Kaugtöötamisega rohkem kui ühel päeval nädalas tegeleb Rootsis umbes 10%. Sageli suhtutakse sellesse tööviisi positiivselt - tööd on võimalik paremini planeerida ja töö on efektiivsem. Aga kaugtöö tähendab sageli ka pikemaid tööpäevi, kodune elu ja töö sulavad kokku, see aga võib mõjutada suhteid partneri ja lastega. Liiga suur kaugtöö osakaal võib kaasa tuua kõrvalejäetuse tunde. Üldkokkuvõttes muutub töö komplitseeritumaks ja pingelisemaks, töötajad peavad toime tulema järjest suuremate hulga faktide, huvide ja nõuetega.

Tänapäeval pühendame me järjest suurema osa oma ajast tööle. Ka lapsed on kaasajal suurema stressi all. Stressiga seotud haiguste tõttu on haiguslehel peamiselt naised, ka juhutöid tegevate naiste osakaal on suurem. Vaba aeg ja isiklikud huvid on olulised elu komponendid. Pereelu kõrval annavad nad elule tasakaalu. Sotsiaalne stress võib põhjustada muuhulgas enesetappe ja tapmisi.

On märgata kihistumist. Laenude võtmine võib tekitada majanduslikku stressi, eriti kui on oht töö kaotada.
Töö tähendab sissetulekut, sotsiaalseid kontakte ja positsiooni. Kartus töökoha kaotuse pärast tekitab stressi. Kõrgema haridusega inimestel on kergem kohaneda ja hakkama saada. Perekonnaelu on Eestis tihti tahaplaanile jäänud, see tundub eriti levinud olevat kõrgharidusega naiste hulgas, kus paljud on orienteeritud karjäärile. Läbipõlemise all peetakse silmas kurnatust. Läbipõlenule on omane füüsiline väsimus, ka uneprobleemid, kontsentratsiooniraskused, emotsionaalne väsimus( inimene süüdistab ennast ja tunnistab, et töövõime on langenud), sotsiaalne väsimus (läbipõlenu ei suuda rõõmustada, valdav on üksindustunne), hingeline väsimus ( elutahe väheneb).

Kurnatussündroomiga on tegemist, kui füüsilised ja psüühilised sümptomid on kestnud vähemalt 2 nädalat ja energia ning vastupidavus on silmnähtavalt vähenenud. Läbipõlemist võivad kiirendada konfliktid tööl ja vähene sotsiaalne toetus. Naisi tabab läbipõlemine sagedamini kui mehi. Naised kannatavad enam emotsionaalse kurnatuse all, naiste üldine töökoormus on meeste omast suurem. Unehäireid esineb naistel poole sagedamini kui meestel. Ebapiisav süvauni on üheks läbipõlemise peamiseks põhjuseks.

Läbipõlemine on kõrgema haridustasemega inimeste puhul levinum kui madalama haridustasemega inimestel, see võib olla tingitud sellest, et haritud inimestel on tööl suurem vastutus. Inimesi, kes loovutavad vastutuse sündmuste toimumise või läbiviimise eest teistele, tugevamatele, või siis saatusele, iseloomustab väline locus of control. Nende oht läbi põleda on üsna suur. 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Tiina Kilkson - Psühholoogia blogi

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara