25. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgmiseks astud sa peale töövestlust intervjuu ruumist välja ning tunne on selline, et noh ... käib kah. Imelikud inimesed, küsisid imelikke küsimusi. Ja üldse. Kuidas saab keegi sind hinnata mingi kribu CV ja 30-minutilise vestluse põhjal. Nad ongi rumalad. Ei oska näha inimhinge sügavamasse soppi. Sellised pealiskaudsed tähtsust täis kergatsid. Saadavad sulle veel mingi üldsõnalise bla-bla valisime teise kandidaadi, edu otsingul äraütlemiskirja.

Sellise jama vältimiseks tasub tegeleda oma avaliku esinemise ühe eriharu - töövestluse, oskuste lihvimisega. Iseenesest omaette kunstivorm ja tibatilluke teadusharu, püüan järgnevalt anda sulle baasteadmised selle kohta, kuidas töövestlusel edukalt esineda. Eksperdiks sa ei saa, kuid enamlevinud vigu suudad kindlasti vältida.

Tegevus enne vestlust

Hea esmamulje jätmiseks saad sa ainult ühe võimaluse. Klišee, mis töövestluse korral on vägagi omas kohas. Sul on 30-45 minutit aega positsioneerida ennast parima kandidaadina. Šansid on sinu vastu - sa kandideerid selles etapis 5-20 inimese vastu. Esmamulje ärarikkumist sa üldjuhul enam tagasi ei tee.

Selle vältimiseks on lihtne võimalus - tee korralik eeltöö ja alusta oma välimusest. Alusta riietusega. On ainult üks reegel - ennem riietu liiga peenelt kui liiga lihtsalt. Meesterahvastel ülikond, naistel mingi kostüüm, mis jätab professionaalse mulje. Ei mingeid dekolteesid, miniseelikuid ega mitut liitrit lõhnavett. Palun, sinu enda pärast.

Kui sul on auto, siis varu sinna nätsu hingeõhu värskendamiseks, kingaviksi, võib-olla hambahari, küünekäärid. Varu omale piisavalt aega, käi WC's ära ja siis kasuta eelpool mainitud aksessuaare. Ära joo kohvi, ära tee suitsu, ära tee "100 ja seened". Näe välja nagu miljon dollarit - see upitab su enesekindlust ning selles keskkonnas ei saa seda kunagi liiga palju olla.

Sisenemine

Alati sisene suure naeratusega. Mitte liiga suurelt irvitades, mitte liiga tagasihoidlikult muheledes. Selline paras loomulik naeratus, mida sa pead enne pool tundi peegli ees harjutama. Lase sellele otsa üks korralik käepigistus ning julge "Tere! Mina olen..." ning tegelikult sellest piisab küll ja veel. Igatahes on seda rohkem, kui 80% kandidaatidest teha suudab.

Silmside

Mulle isiklikult meeldib, kui vestluse läbiviijaid on rohkem kui üks. Sellistel juhtude saad sa mingite ajaühikute järel oma pead keerata ning kõigiga silmsidet luua ning seda katkestada. Kui vestlejaid on üks, siis kipub asi äärmustesse - sa kas jõllitad teda nagu padakonn või siis ei õnnestu sul üldse silmsidet luua. Loomulikku vahepealset varianti on küllaltki keeruline leida. Olgu kuidas on, ära ignoreeri ühtegi ruumisolijat. Tegelikult pole sul õrna aimugi, kes neist lõpuks otsustamisel kõige suuremat kaalu omab. Kõige vaiksem tegelane ruumis võib vabalt olla kõige olulisema häälega inimene.

Naerata!

Suurbritannias viidi läbi uuring, kus leiti, et tõenäolisemalt said tööpakkumisi need, kes vähemalt kolm korda töövestluse ajal naeratasid. Võimalik, et see oli Delfi uudis. Võimalik, et ma mõtlesin selle ise välja. Vahet ei ole. Igatahes ei meeldi mitte kellelegi negatiivsed inimesed, samas kui peaaegu kõigile meeldivad naeratavad inimesed. Kui läheb valimiseks, keda kutsuda vestluse teise vooru või kelle vahel lõplikult valida, siis üks koht on alati olemas inimesele, kes oli lihtsalt "sellise laheda olemisega". See on kasulik nišš, sest juhul kui oletatakse, et 2-3 kandidaati saaksid tööga oma hariduse ja oskuste poolest hakkama, tehakse tööpakkumine kõige "mõnusamale" inimesele. Õiglane või mitte, aga nii see on.

Kas sellest vähesest piisabki selleks, et töövestlusel edukas olla?

Oh ei, see oli alles sissejuhatus. Plaanin järgmises osas rääkida lühidalt kehakeelest ning kuidas käsitleda raskeid töökohavahetusi.

Autor: Urve Vilk, Avaliku esinemise blogi - Kaarel Krinal