Kõrge enesehinnang - kas kõrkus või elus toimetuleku võimalus?

Alanud kooliaastaga seoses olen taas hakanud mõtlema sellele, kuidas küll saaksime lastes läbi pingelise koolitee toetada nende loomupärast eneseusku ja arendada adekvaatset enesehinnangut. Sest kui nad kunagi tööle hakkavad, siis ei saavuta elus edu inimene, kes endas palju kahtleb ja endasse kui väärtuslikku inimesse suhtuda ei oska.

Eneseusk on usk oma võimetesse midagi saavutada – ma usun, et ma saan hakkama, saavutan eesmärgi jne. Kui inimene usub endasse, julgeb ta vastu võtta ka selliseid ülesandeid, kus tuleb end proovile panna, riskida – kas saan hakkama. Inimene, kes endasse usub, julgeb end tundmatutes olukordades ka vette visata, sest ta usub, et ujub välja. Koolis on see hädavajalik – ikka on vaja pingutada, et raske ainega/kontrolltööga/eksamiga toime tulla. Noored, kes endasse ei usu, ei proovigi, teevad poppi. Kui nad tööle lähevad, siis keerulistes olukordades nad distantseerivad ennast – teate ju küll neid, kes lihtsalt telefoni ei võta, kui midagi ei klapi?

Enesehinnang on teadlikkus enda kui isiku väärtusest. See on minu väärtus mu enda silmis ehk mis tunne on olla mina ja mis kujuneb välja teistelt saadava tagasiside põhjal. See, mida saavad teha õpetajad, vanemad ja hiljem juhid – tunnustada ja anda tagasisidet, tuua välja õnnestumisi, olla kaaslaseks, kui on vaja kehvasti tehtu läbi arutada. Et sellest saaks edasiviiv kogemus, mitte hirmutav üleelamine. Olles pidevalt „paha poisi“ rollis, muutub enesehinnang madalaks, mis lõpuks viib enesepõlguseni. Ja pigem viib see kõrkuseni kui enesest lugupidamine.

Madala enesehinnanguga inimene ei suuda hinnata kedagi, kes on temast parem. Ta hakkab ikka teistes vigu otsima. Just liiga madala enesehinnanguga inimene võib käituda teiste suhtes üleolevalt või jääda koostöösuhetes tagaplaanile - ta ei ütle oma arvamust välja. Päris sageli tunneme neid ära selle järgi, et ta teeb kõik selleks, et välja paista ning teistelt pidevalt tähelepanu saada, kuid ise ei kuula teisi kunagi.

Küll õpetajad juba selliseid koolist tunnevad – kui hea õppimisega tunnustust ei saa, tuleb tundi segada, siis ikka märgatakse. Kui õpetaja suudab märgata väikestki head käitumist, veidi paremini tehtud tööd, võib noor paranenud enesehinnangu toel oma käitumist muuta. Kui juhid märkaks hästi tehtud tööd, innustaks see keskpärast töötajat paremini püüdma.

Hea ja stabiilne enesehinnang loob aluse ka keerulistel aegadel kriisist läbi tulla ja aitab vältida läbipõlemist. Pole vaja end võrrelda teistega – ikka on keegi meist nutikam, andekam, parem.

Kuidas endale meeldida?

· Vaata iseendale ja oma tegudele silma

· Andesta endale, mis on olnud – heasta asjad, mida oled rikkunud, vabanda nende ees, kellele oled haiget teinud. See on vastutuse võtmine.

Miks hea enesehinnang on tähtis?

Ennast inimesena väärtustades suhtun raskustesse kui väljakutsetesse ja võtan eksimusi huumoriga. Ebatäiuslik olemine on lubatud.

Nii võiks koolilapsele olla lubatud ebaõnnestunud kontrolltöö või töötajale kehvem päev, seepärast ei ole vaja teda maatasa trampida. Pigem koos edasi liikudes aidata tal mõelda – mida oleks saanud ta ise teha teisti, et oleks saanud parema tulemuse.

Nagu armastatakse öelda: ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, … keda näägutamine oleks paremaks muutnud.

Head ja rõõmsat kooliaastat – et lisaks tarkusele tooks see aasta juurde suuremat usku iseendasse.

Ja ikka tore, kui jagate oma mõtteid – mis või kes ja mil moel on mõjutanud Teie enesehinnangu kujunemist.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Sirje Tammiste

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine