Milline on ennast kehtestav inimene?

Suhtlemisprotsessis saab inimeste hoiakut mõjutada erinevaid veenmisvõtteid kasutades. Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamiskomponenti: logost, eetost ja paatost.

Logos tähendab seda, et inimest veendi sõna ja argumendi jõuga. Sealt pärinevad sõnad „loogika“ ja  „loogiline“. Logose peamisi komponente on loogika, mis on teadus õige mõtlemise seadustest ja vormidest. Argumenteerimisel mõjutatakse teisi loogika abil.

Eetos tähendab kõneleja mõju kuulajale. Sealt pärinevad sõnad nagu „ eetika“ ja „eetiline“.

Juba Vana-Kreekas uuriti, kuidas kõne mõju sõltub kõneleja mainest. Psühholoogias ja retoorikas tuntakse eetose puhul huvi, kuidas kõneleja prestiiž avaldab mõju kuulajatele. Kõrge eetosega inimene suudab publikut veenda, tema sõnumit võetakse rohkem kuulda.

Paatos tähendas mõjutamist, apelleerides kuulajate tunnetele. Veenmisprotsessi üks oluline osa on teiste emotsionaalne mõjutamine. Paatos tähendab võimet kohandada oma kõne kuulajate ootustele, kasutada selleks sobivat sõnavara ja stiili.

Veenmisprotsessis peab arvestama kõigi kolmega: logose, eetose ja paatosega. Ainult argumendi jõust veenmiseks ei piisa, kui kõneleja staatus on kuulajate silmis madal või kui ta esitus jätab kuulajad ükskõikseks. Esineja, kui ta tahab hea olla, peab oma väiteid põhjendama, selleks, et kuuljad teda usuksid.

Juba vanad kreeklased juhtisid tähelepanu, et inimesi saab veenda ainult eetose ja paatosega, ilma et väiteid korrektselt põhjendataks. Inimmassid satuvad sageli kõnemeeste mõjuvalda ning nii saavad nad mõjutada inimesi tegutsema ja mõtlema vajalikus suunas.

Igasugune tekst kujutab endast kõneleja katset teisi mõjutada. Vesteldes on hea kasutada mõjutamispsühholoogia võtteid. Hea on enesekehtestamine, kuid sellega ei saa iga inimene alati hakkama, paljudele on iseloomulik alistuv käitumine. Selle vastand on agressiivne käitumine. Kasutada tuleks kehtestavat käitumist. Ennast tuleb maksma panna ja oma isiklikke ja ametialaseid vajadusi, väärtusi, muresid ja mõtteid otsekoheselt ja sobival viisil, ründamata teist kolleegi või ülemust edasi anda.. Ennast maksma panev töötaja julgeb paluda näiteks teisel töötajal panna muusika vaiksemaks, kui see segab töö tegemist. Agressiivne käitumisega inimene näiteks tahab võita kõik vaidlused, kipub oma võimu ära kasutama, teeb märkuse ärritunult, ründab sõnadega või koguni füüsiliselt segajat ja satub kiiresti konflikti,

Alistuva käitumisega inimesel on raske teiselt teenet paluda, ta ignoreerib oma vajadusi ning ei ütle välja oma soove ja vajadusi.

Milline on ennast kehtestav inimene?

Respekteerib nii ennast kui teisi.
On otsekohene nii oma soovide väljendamisel kui ka äraütlemisel.
On valmis läbirääkimisteks.
Peab silmas nii teiste kui enese vajadusi.
Ütleb ei kindlalt ja selgelt. Viisakas ja kiire äraütlemine ei kahjusta kummagi poole eneseväärikust.
Esitab oma seisukoha ausalt ja siiralt.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Tiina Kilkson - Psühholoogia blogi

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Käsi­raamatud

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine