Liigse vabaduse andmine suurendab kahtlejate hulka

Liigse vabaduse andmine suurendab kahtlejate hulka, selgub Waterloo ülikoolis tehtud uuringutest.

Inimesed kipuvad kergemini nõustuma muudatuste või uute reeglitega, mida esitletakse neile kui kindlaid asju ja otsime mööda hiilimise võimalusi kui neil on tunne, et asi pole veel päris kindel.

Teema pole uus ja järeldus pole esmapilgul üllatav. Samas on mitmed varasemad uuringud jõudnud laias-laastus kahele üksteisele vastukäivale seisukohale. On uuringuid, mis on leidnud, et uute piirangute seadmisel või reeglite kehtestamisel oleme nendega nõus, sest meie aju hakkab kiirelt ja tõhusalt otsima põhjendusi, miks see reegel vajalik on. Teised uuringud on aga leidnud, et me pigem hakkame uue reegli vastu mässama ja senisest veelgi enam tahtma just seda ära keelatud asja.

Kuidas siis asjalood tegelikult on? Waterloo ülikooli uurimisgrupp Kristin Laurin´i juhtimisel viis selle selgitamiseks läbi rea eksperimente. Üks nendest eksperimentidest puudutas piirkiiruse alandamist linnas. Ühele osale osalejatest serveeriti seda kui juba tehtud otsust ja teistele kui otsust, mida alles hakatakse arutama. Esimesse gruppi kuulujad toetasid muudatust rohkem kui teise gruppi kuulujad ja mõlemad leidsid kuhjaga argumente oma seisukoha tõestuseks. 

Lihtsalt öeldes – inimaju hakkab olukorda ratsionaliseerima ning meile põhjendama. Sinu kui liidri otsus on kumba teekonda Sa toidad. Kristin Laurin usub oma eksperimentide põhjal, et alguses kirjeldatud uuringute tulemused ei ole vastukäivad, vaid et selline erinevus tulenebki sellest kui kindlad ja möödapääsmatud uuendused meile tunduvad – mida möödapääsmatum see tundub, seda rohkem me leiame endale põhjendusi miks selle olukorraga leppida. Ja vastupidi – mida “lahtisem” teema tundub, seda rohkem me leiame endale põhjendusi, miks seda halvaks pidada.

Lihtsalt öeldes – inimaju hakkab olukorda ratsionaliseerima ning meile põhjendama. Sinu kui liidri otsus on kumba teekonda Sa toidad. See on enesekehtestamise küsimus.

Uurijad usuvad, et sama fenomeniga saab seletada ka näiteks Araabia kevade puhkemist – inimesed elasid aastakümneid diktatuuris kuna nad ei uskunud, et sellest on väljapääs, kui aga esimeses riigis õnnestus muudatus ellu viia, aduti, et see on võimalik ja leplikus kadus.

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Indrek Maripuu

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine