21. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uurides üheskoos ärevuse põhjuseid leidis ta järsku, et ta ei ole TÕE-line. Ta ei ole teatud asjades, mis tema elus sünnivad, aus. Need asjad on erinevad ootused. Ta ootas miskit, mis pidi „kohe-kohe” tulema/saabuma/toimuma, kuid seda ei juhtunud. Vähemalt ei juhtunud see nii, nagu ta oli oodanud. Siis ta leidis, et selleks on põhjus ja sündis järgmine vale ehk ebatõeline ootus.

Ootused, mis olid suunatud tulevikku, võisid olla väga erinevad alates ootustest, et keegi teine muutub kuni oma vigade kohe-kohe parandamiseni, sündmuste kiirest muutumisest kuni olukordade ja probleemide iseenesliku lahenemiseni. Enamik neist ootustest ei vastanud tegelikkusele ega reaalsetele faktidele. Enamgi veel - need olid muutunud automaatseteks ja elasid justkui oma elu, iseseisvalt. Lisaks olid need ootused oma eluga justkui tõesed faktid ja tundusid reaalsed ja nii tööl kui ka eraelus ning naine arvestas nende „reaalsete ootuste täitumisega”. Seetõttu olid neist ootustest sündinud otsused tihti ekslikud. Sealt hakkas aga kummitama ootusärevus tuleviku suhtes, ebamäärane ja ebameeldiv tunne oodatavate sündmuste tegeliku kulgemise ees.

Mida iganes me ootame, kipub mõistus tavaliselt sündmusi üle- või alahindama. Üle- või alahindamine sõltub sellest, missugune on parasjagu meie valdav emotsioon. Kas sündmuse ootamise ajal oleme rõõmsad või ootame korduvaid ebaõnnestumisi. Enamikul juhtudel ei ole me oodatava sündmusega kaasnevaid fakte võrreldes ja hinnates ausad. Vahel nimetatakse ootust ka suureks rasvaseks valeks.

Meie emotsioonid muutuvad ja vaadates uuesti oodatavat sündmust näeme seda nüüd hoopis teises valguses ja otsustame oodatava sündmuse tulemust muuta. Sellest saab meie uus tõde, sama tõeline kui eelmine. Hakkame sellest lähtuma ja tunneme veel heameeltki, et parandasime eksimuse ja oleme nüüd targemad ning tõelisemad. Me justkui vahetasime pruuni veepudeli kollase vastu, kuid vee värvus pudeleid vahetades ei muutunud.

Joogas öeldakse, et tavainimese mõistuses on väga palju valet, mis on segatud väheste tõeste faktidega. Kuid kõik need tunduvad tõesed, neist saavad arvamused ja seisukohad, mille nimel vaieldakse ning võideldakse. Nende nimel ollakse valmis võtma nii isiklikke, tööalaseid kui ühiskondlikke suuri riske.

Mida teha? Kuidas saada reaalseks?

Üks võimalus on asuda fakte ja asjaolusid uurima, mitte mõtlema nendest, vaid uurima nende olemust, näitajaid, mõju. Uurimise käigus emotsioonid tavaliselt rahunevad ja see lubab selgemalt näha faktide seoseid, põhjuseid ja tendentse, mis hakkab juhtuma ehk mida meil on oodata tulevikus. Selline lähenemine tuleviku planeerimisele võimaldab näha selgemini nii võimalusi kui ka ohte ilma neid võimendamata. Nii võib utopistist saada realist.

Autor: Urve Vilk, Stressi leevendamise blogi - Toomas Õunap