12. jaanuar 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis on lahti „väikese kompromissiga”?

Kust algab eksimus ja lõpeb kompromiss ning vastupidi? Selle vastuolu vahel purjetame kõik läbi erinevate igapäevaste tegevuste. Kui oleme reeglite piiridest liiga kaugele purjetanud, öeldakse, et tegime vea, kuid veidi aega tagasi veel aktsepteeriti piiriületust. Milles asi?Alustuseks väike nali illustreerimaks väikest kompromissi.

Autojuhi peatab politseinik. Te teate küll, selline karmi pilgu, tumedate prillide ja jäise häälega ning palub esitada dokumendid. Juht küsib: „Miks te mind peatasite?” „Te sõitsite peatumata läbi stoppmärgi alt.” Juht muigab ja ütleb: ”Ma aeglustasin oluliselt, kas see ei olnud siis piisav?” Sel hetkel tõmbab politseinik välja oma kumminuia ja hakkab meest nüpeldama ning mõne ajapärast küsib: „Härra, kas ma aeglustan tempot või peatan tegevuse?”

Äritegevuses esineb sageli situatsioone, mil kompromiss võib olla kõigile osapooltele kasulik. Ka perekonnas, kus isa soovib hiina toitu, ema vaid toorsalatit ja lapsed vaid burgereid, võib teatud kompromiss olla vajalik.

Igas äriettevõttes, kus müüakse midagi ja tööl on kaks või enam inimest, tehakse plaane ning eelarveid. Sellises olukorras on mõistetav, et pead pidevalt tegema suuremaid ja väiksemaid kompromisse. Sellistes olukordades tundub pool ehk kompromiss parem kui mitte midagi. Kompromissist keeldumine võib tähendada, et midagi ei toimu või ei hakkagi toimuma. Kompromisse teeme soovist „et hakkaks toimuma” ja see selgitab, miks kaupade ning teenuste turg on tulvil keskpärasust. See selgitab, miks mõni toode või teenus paistab teiste hulgas silma erilise kvaliteediga. Selle põhjuseid tuleks otsida „väikestest kompromissitustest”.

Ent kuidas on lugu väikeste kompromissidega teie tervise puhul, kas kompromissitust saab edasi kanda ka sinu tervisele?

Kompromissid tavaliselt segavad asju, mida püüad saavutada. Mõtle eelnenud uusaasta soovidele ja lubadustele, mis korduvad aastast aastasse. Sa alustad entusiastlikult, puutud kokku raskustega, entusiasm raugeb ja teed kompromisse. See on koht, kus tuhanded ja miljonid naasevad tagasi oma endisesse mugavasse ellu, rahulolu ja keskpärasuse juurde.

Seetõttu ongi edukaid ehk täiesti terveid võrreldes keskpärastega ning hädalistega  dramaatiliselt vähe.

Mõtle tervise erinevatele kompromissidele veidi pikemas perspektiivis, näiteks 20 aasta lõikes.

A. Tegid tegelikke pingutusi (küllaldane liikumine või trenn, õige toitumine, piisav uni, mõõdukus jms), mis toodab sulle terve või palju tervema ja energilisema keha, parema enesetunde ja töövõime.

B. Mängisid kas:

- alustan-jätan pooleli lõputut mängu või 

- teen natuke, et mitte nimetata seda laisklemiseks või tegemata jätmiseks.

Selle tulemuseks on nii ülekaalulisus kui ka masendusaastad. Palju aega kulub ka enese piitsutamise mõtetele kui enesesüüdistustele. Nii üks kui teine toovad kaasa oma kahjulikud mõjud. Nii stress kui ka depressioon alustavad seestpoolt oma kahjustavat tegevust.

Suur osa minu stressikoolitustest annavad inimestele põhilised vahendid, kuidas reaalselt vabaneda stressist ehk lihaspingetest. Põhilisteks vahenditeks on teatud harjutused ja enesemassaažitehnikad, millega inimene ise saab lihaspingeid vabastada ning vabaneda stressist ja selle põhjustatud valudest.

Olen märganud, et osad inimesed saavad koolitustest palju kasu, samal ajal kui teiste pingutused on lühiajalised ja peagi katkevad sootuks. Need inimesed võivad olla sama vanad, sama kehaehituse, koolituse ja söömisharjumustega, kuid ühte saadab edu ja teist mitte.

Arvate õigesti, et põhiliseks põhjuseks on nende harjumus teha väikesi kompromisse. Nad ei näe pingutamisest suurt kasu ja seetõttu nende pühendumisel ei ole jõudu. Nad pole tegevustes järjepidevad. Keskpäraste tulemuste põhjuseks on tihti pealiskaudne hinnang, kus pingutamise kulu ja/või vaeva hinnatakse suuremaks saadavast kasust/tulust.  Edukaid aga motiveerib valudest vabanemine, energilisem olek ja heaolutunne.

Üks edukas ettevõtja kommenteeris, oma edu järgnevalt: „Alustan sealt, kust teised lõpetavad. Ma ei ole kompromissitu, vaid olen liigutanud kompromisside piiri oma konkurentidest tunduvalt kaugemale.„

Olenemata tegevusest - äris, loomingus või oma tervise eest hoolitsemisel -, „väikesest kompromissist” saab alguse keskpärasus. Mõtle sellele enne järgmisi kompromisse. Kas oled keskpärane või edukas?

 

Autor: Urve Vilk, Stressi leevendamise blogi - Toomas Õunap

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700