17. jaanuar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tegin ühe väikese eksperimendi – guugeldasin fraase “romantika pakett” ja “romantikapakett”, võtsin 10 esimest hotelli ning vaatasin-võrdlesin, mida need paketid sisaldavad.

Mis siis silma hakkas?

Paketid on ülisarnased ja eristumist on vähe. Olles ühe sellise paketi ostnud, siis on vähe lootust, et ma seda kuskilt veel ostan. Rääkimata sellest, et mõni nendest pakettidest annaks põhjust kaugemalt kohale sõita.

Tegelikult ei ole mingeid eraldi pakette olemas – vähemalt mulle jääb mulje, et sinna sisse pannakse pigem kõik “kätte juhtuv” mis ei tekita lisakulu s.t. vähe on erilisi asju, mis jätaks kliendile mulje, et tegelikult ka pingutatakse (mõned roosiõied ja vahuvein pole ju piisav?). Erand on Otepääl asuv Villa Müllerbeck, mis ainsana pakub ka väikese limusiinituuri.

Kui ongi mõni eraldi asi – näiteks protseduurid – siis üldjuhul pead valima ette antud nimekirjast ja seal on odavama otsa asjad.

Kõige “vingemad” asjad, mida reklaamitakse oluliste osadena romantikapaketist on tasuta parkimine (pooltel juhtudel), tasuta hommikumantli kasutamine ja tasuta jõusaal ja wifi :-)). On ju romantile eks? :-)

Kogu nimekiri sai siis selline:

• Romantiline toakaunistus, roosivann, -õied vmt – 7 korda

• Tavalisst parem tuba – 6

• Romantiline õhtusöök – 6

• Vee- ja saunakeskuse kasutus – 5

• Tasuta parkimine – 5

• Tasuta protseduur – 4

• Privaatsaun, mullivann, vann vmt – 3

• Puuviljavaagen, vahuvein vmt – 2

• Hommikumantli kasutamine – 2

• Tasuta wifi – 2

• Limusiinisõit – 1

• Ööklubi piletid – 1

No kui tõele au anda, siis ega mul külastajana pole midagi sellise paketi vastu, kus on veidi uhkem tuba, roosid-veinid-küünlad ja mullivann. Loo mõte on, et need paketid on äravahetamiseni sarnased, ei too kordusostusid ning ei loo majutuskohale ärilist eelist. Ükski pakett ei tekitanud tunnet, et oooo….sinna tahaks minna. Kuna paketid on igavalt sarnased, siis hakkan ma valima hoopis muude asjade järgi – mida ma seal linnas veel teha saan, kui kaugel see asub jmt. Kas mitte sellelaadse paketi tegemise üks eesmärk ei peaks olema kontrolli enda kätte haaramine ja enda majja tulemiseks põhjuse loomine? Või on pakett lihtsalt viis kuidas püsikulusid kliendigruppide vahel ära jagada?

Tundub, et loovust on vähe ja pingutada pole tahetud!

Autor: Urve Vilk, Indrek Maripuu