Suhtlemine võõra kultuuriga

Tänapäeval on meil tööl vaja üha enam suhelda välismaalastega. Selleks, et seda edukalt teha, on meil vaja õppida tundma võõrast kultuuri. Kindlasti märkame, et välismaalastega on meil kultuurilisi erinevusi ja sarnasusi. Erinevusi on hea teada, kuid me ei tohiks neid eriti rõhutada. Kõik inimesed on erinevad ja isegi samas kultuuriruumis sobime mõnega paremini ja mõnega halvemini.

Selleks, et õppida erinevaid rahvaid paremini tundma, tuleks igal võimalusel välismaalastega suhelda, kartmata keeleprobleemi. Keeleoskus paraneb jõudsasti võõrkeelt kasutades. Uue kultuuri kohta teadmisi kogudes ning keelt õppides tuleks siiski jälgida, et ei hüljataks oma kultuuri. Psühholoogias on teada, et vestlejad püüdlevad kõneldes sünkroonsusele: enesele teadvustamata ühtlustavad kõnelejad oma liigutusi, kõnetempot, kõnevoorude pikkust jne. Sünkroonsuse psühholoogiline mõte on, et see kannab sõnumit, et vestlus kulgeb soovitud suunas ja inimesed saavad hästi läbi ning mõistavad üksteist. Sünkroonsust ei saavuta vestluspartnerid kui nad pole vestlusest huvitatud ja suhtuvad üksteisesse tõrjuvalt. Mittesünkroonne vestlus jätab kõnelejaile rahulolematuse tunde.

Sünkroonsus erineb kultuuriti. Isegi eemalt vaadates saab teha järeldusi suhtlemise järgi, kas nad kuuluvad meiega samasse kultuuri või mitte.

Eesti kultuuri võib pidada individualistlikuks, väikese võimudistantsiga ja suhteliselt hästi või keskmiselt ebakindlust taluvaks maskuliinseks kultuuriks. Individualistlikes kultuurides, nagu Eesti, on ühiste teadmiste tase suhteliselt väike ja valdav osa informatsioonist tuleb edasi anda sõnadega. Eelistavalt kasutatakse otsest, isikukeskset, nõudlikku ja eesmärgile orienteeritud stiili. Eestlaste vestlus on enamasti informatsiooni vahetamine, kiiresti, ilma ilustamata ja tarbetult selle ümber keerutamata. Kõnevoorud on enamasti lühikesed.  Tihtipeale jäävad kõnevoorud poolikuks: vestluspartner võib kõnevooru üle võtta poole lause pealt, näidates, et on sõnumist aru saanud. Selline poole lause pealt katkestamine näitab tegelikult kärsitust teist kõnelejat kuulata ja on ebaviisakas. Ametlikus suhtlemises tuleks „teisele sisse sõitmist“ vältida.

Eestlased on ajaloo vältel kokku puutunud väga erinevate kultuuridega, mis vähem või rohkem on mõjutanud ka eestlaste väärtushinnanguid ning vestluskäitumist. Eestlaste vestluskäitumine on üpris mitmekesine. Eestlased oma vestluskäitumisele suurt ei mõtle, nii nagu me ei mõtle ka kultuurierinevuste üle. Eestiski eksisteerib rida kirjutamata käitumisreeglit, mille järgimist vestluspartnerilt oodatakse. Olgu vestluspartneriks siis kultuurikaaslane või võõras. Maailmas on mitmesuguse kultuuriga inimesi ja tuleks osata eristada, milline käitumine on tingitud kultuurierinevusest. Sageli ei ole inimesed kultuurierinevustest teadlikud ja ei oska neid näha ning kalduvad sageli teisest kultuurist tulnud inimest hindama vastavalt oma kultuuri normide järgi. Sekretäridel ja juhiabidel oleks vaja rahvusvahelises firmas töötades õppida tundma koostööpartnerite kultuuri, et näida ise viisakas ja hea kasvatusega ja teada saada, mida teiselt osapoolelt võib käitumises ning suhtlemises oodata. Üksteisele lähemate kultuuride vahelised väikesed lahknevused võivad suhtlemisel palju suuremaid probleeme tekitada kui suured, kergemini märgatavad lahknevused. Keel ja kultuur on kahtlematult seotud, kuigi seda seost ei maksa üle tähtsustada. Hea keeleoskus avab parema võimaluse tundma õppida maa kultuuri, kuid ei tee kultuuri ja sellest tulenevat kõnekäitumist automaatselt selgeks.

Võõrasse kultuuriruumi sisenedes märgatakse kõigepealt sümboleid. Sümbolid on sõnad ja þestid ning pildid ja esemed, mille tähendust teavad vaid selle kultuuri liikmed.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Tiina Kilkson - Psühholoogia blogi

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Korralda oma koolitus või konverents tulirelvamuuseumis ja lasketiirus

Taktikalise laskmise keskus suudab teile korraldada unustamatu firmaürituse. Meie konverentsiruum asub tulirelvamuuseumis, kus saab tutvuda tulirelvade ajalooga, viia läbi koolitusi või konverentse.

Restoranitestid

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara