9+1 nippi, kuidas saada edukaks. Steve Jobsi näitel

Apple´i asutaja ja juht Steve Jobs oli must-valge suhtumisega mees – inimene või toode või teenus oli tema jaoks kas täielik saast… või siis imepärase geniaalsuse ilming. Ja ometi oli ta paradoksaalsel moel inimesena tõestus sellest, et maailm pole must-valge.

Lugesin impulsi ajel ostetud raamatut Steve Jobsi elust, kirja pandud Walter Isaacsoni poolt (eesti keelsena). Ja ma tunnistan, et see on kindlalt minu sellel aastal loetud raamatute TOP3 seas, kui mitte kõrgeimal pjedestaali astmel. Sellisel moel pole mind üks raamat neelanud juba jupp aega. Olles ühelt poolt empaatia puudulikkusega mölakas (paljude, sealhulgas Jobsi lähedaste hinnang), oli teisalt tegu geniaalse looja ja sihikindla ärategijaga. Minu soovitus raamatule: Strong buy, nagu ütleksid aktsianalüütikud.

Ehkki neelasin seda, nagu hästi kirjutatud/tõlgitud juturaamatut, jäid kõrva taha ka mõned asjad, mis puudutavad juhtimist ja seda, kuidas ta suutis ehitada Apple´ist maailma suurima turuväärtusega firma. Ehkki n.ö kuldvõtmeke seisneb tema isiksuse ja tegude ja tema kolleegide tegude ja turuolukorra ja tont-teab-veel mille kombinatsioonis, siis siin mõned asjad, mis kindlasti kaasa aitasid.

9. Steve Jobs oli keskendumise maailmameister. Mis iganes toode või teema oli laual – Jobs oli huvitatud sellest, kuidas asju lihtsamini saaks teha – lihtsuses peitus tema sõnul geniaalsus. Kui ta pärast Apple´st vallandamist aastaid hiljem naases, korraldas ta kuu pikkuse koosolekute maratoni, kus toodete juhid käisid rääkimas-näitamas, mida tehakse ja mis plaanis. See toodete virrvarr ajas Jobsil kopsu üle maksa. Ta haaras markeri ja joonistas tahvlile 2*2 lahtritega ruudu. Üles kirjutas lahtrite peale laua ja sülearvuti ja veergudele proff ja tavakasutaja. Seega keskenduti edaspidi kümnete toodete asemel neljale…

8. Koosolek keskendub vaid tulevikule. Nagu tõenäoliselt tuhandetes firmades igal nädalal, toimus ka Apple´s iganädalane koosolek. Ent seal tehti midagi üsna teistmoodi, kui tavapärastes firmades – nimelt keskenduti seal peamiselt tulevikule. Kuidas paremini turundada, toota, müüa, inimesi palgata… Fookus oli selgelt tulevikus, mitte minevikus.

7. Ainult parimate palkamine. Selles oli Jobs järeleandmatu. Tema idee-fix oli: me ei saa endale lubada, et siin töötavad mingid tohmanid, kes hakkavad omakorda palkama siia tohmaneid. Ja inimeste värbamise teemaga käis paratamatult kaasas ka kaks asja: tohmanid (Jobsi arvates) vallandati päevapealt. Ja teine, võib-olla ka mõjusaim tegevus – Jobs mitte ainult ei soosinud inimestelt omavahelist koostööd, vaid nõudis seda. Mis tähendas ka seda, et inimesi tööle võttes ei pidanud seda heaks kiitma mitte ainult otsene juht, vaid ka teised koostööpartnerid. Otsus oli kollegiaalne.

6. Juhuslikkuse soodustamine. Jobs oli veendunud, et loovus ja uued ideed tekivad erinevate inimeste, ideede, nägemuste ristumiskohtadel. Kui kokku said insenerid ja disainerid, sündisid maailma parimad tooted. Selleks lõi Jobs ka vastavad keskkonnad, nii Apple´s kui ka multifilmidega ajalugu teinud Pixaris. Firmade kontorihooned olid ehitatud selliselt, et eri valdkondade inimesed olid sunnitud omavahel aatriumis või mujal kohtuma, mõtteid ja ideid vahetama.

5. Juhtimine nii visiooni kui käed-külge tasemel. Jobs sekkus inimeste töösse, iga päev. Ta valis enda jaoks olulise toote-teema ja tegeles sellega. Iga päev. iPadi või iPhone´i  või iPodi loomisel-ehitamise ajal käis ta iga päev disainilaboris tutvumas, mille uuega inimesed on hakkama saanud. Tõsi, Apple´i diasinijuht eelistas Jobsi ette tuua ideed, mida oli oma inimestega juba veidi küpsemaks arendanud, kuna Jobs polaarne maailmavaade kippus enamikke ideid juba eos saastaks pidama…

4. Mõtlemispaus enne teostamist. Tavapärane töörütm uue toote puhul oli selle järjekindel arendamine, eelkõige lihtsuse suunas. Ning siis, kui asi oli juba pea-aegu valmis, tööd tehtud kuude või ka aastate jagu, tehti paus. Ja polnud harvad juhud, kui Jobs läks seejärel inseneride-disainerite juurde ja ütles: Ma tean, et mind praegu vihkate, aga see toode on saast, me suudame paremat. Ning hakati sisuliselt otsast peale. Toode oli kas Jobsi jaoks täiuslik või polnud seda olemaski.

3. Intuitiivne otsustamine. Jobsi arusaam ärist ja nõudlusest ja toodetest oli muuhulgas järgmine: tarbija ei tea, mida ta tahab. Aeg-ajalt peab riskima, piltlikult öeldes täringuid viskama ning panustama kõhutunde järgi ja siis valitud rada mööda ka minema. Jobsile meeldis kunagine Henry Fordi poolt öeldu: kui inimestelt oleks küsitud, oleksid nad tahtnud kiiremaid hobuseid…

2. Powerpoint on nende jaoks, kes ei suuda mõelda. Jobsi koosolekutel oli Powerpoint reeglina keelatud. Ta ei sallinud slaididega esitlusi, kuna arvas, et see takistab mõtetel vabalt liikumast. Tema koosolekute juhtimise lemmiktööriist oli valge tahvel (mida kippus küll ainult endale hoidma).

1. Reaalsuse paigaltlükkamise väli. Jobsi jaoks polnud “ei ole võimalik” vastus aktsepteeritav. Ta pani lati reeglina sinna, kuhu teised inimesed ei julgenud mõeldagi. Ning teisalt ta eiras täiega asjaolusid, mis võisid selle saavutamist takistada. Seda alates toodetest ja firma juhtimisest kuni isikliku eluni. Ta tundus uskuvat, et temale tavapäraselt reeglid ei kehti – ta painutas reaalsust.

0. Suuri otsuseid tehakse vesteldes. See on vast huvitavaimgi tegevus, mida ta inimesi juhtides tegi. Praktiliselt kõik suured otsused – inimeste värbamine, müügid, ostud jne – tegi ta jalutades. Viies teise inimese (ja ka iseennast) välja tavapärasest kontorikeskkonnast, tegeledes aktiivse liikumisega suutis ta veenda, selgitada ja mõni kord harva ka kuulata tunduvalt keskendunumalt ja tulemuslikumalt.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Restoranitestid

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara