18. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõige alus on presentatsiooni tegemise harjutamine. Näiteks sõprade ees või peegli ees.

Presentatsiooni võib teha ka kasutades huumorit, kuid sellega ei tohi liialdada ja peab kuulajate kultuuritausta tundma.  Ettevalmistuse tähtsust ei tohi alahinnata, kõik pisiasjadeni välja tuleb läbi mõelda. Kehakeele tähtsus on samuti suur, sest inimesed võtavad infot vastu ka kehakeelt jälgides.

Presentatsiooni tehes tuleb tõmmata tähelepanu, tekitades jutu vastu huvi. Kuulajatega tuleb saavutada kontakt. Esineja peaks pidevalt naeratama, nalja tegemine peaks olema loomuomane.

Esitlust tehes ei tohiks teha kirjavigu. Alustama peaks täpselt, et oleks viisakas kohalolijate suhtes.

Alustuseks on hea öelda, mis toimuma hakkab.  Kõneleja peaks võtma eksperdi tasandi, näiteks, et olen seda uurinud jne. Peaks viitama korrektselt algmaterjalidele.  Oma arvamuse võib kohe alguses lisada.

Meeles tuleks pidada, et inimene suudab järjest keskenduda 5-10 minutit ja esitlus tuleks jagada osadeks.  Vahele pilte näidata, graafikuid, tabeleid ja statistikat esitleda. Esitluse elavdamiseks võiks teha küsitlust, kus saaks kätt tõstes vastust anda. Väga hästi sobivad videoklipid esitluse elavdamiseks.  Vaheaeg peaks olema iga 45-60 minuti tagant,  et inimesed suudaks piisavalt keskenduda. Küsimusi küsides võiks vastanuid premeerida näiteks kommiga:)

Kõige alus on professionaalsus. Õiged ja huvitavad näited, korrektne viitamine, publikuga mitte vaidlusesse laskuda, hea oleks vältida üldistusi, ettekannet tuleks visualiseerida, kuid ainult asjasse puutuva materjaliga.

Esineja peaks otsima tagasisidet, ka kehakeeles antud tagasisidet. Oluline on näiteks ka sobiv riietus. Kõneldes tuleks vältida parasiitsõnu. Tähtis on ennast kehtestada, kui keegi oma jutustamisega segab, siis vaadata otsa ja vaikida, kuni lobisejad vaikiksid.

Kõneldes ei tohiks kasutada slängi, käed peaksid olema nähtaval, mitte taskus.  Selleks, et  jutt meeles oleks, võib kasutada kõnekaarte, kus oleksid märksõnad peal.

Olge valmis vastuväideteks. Ärge pühendage ühele küsijale liiga palju aega, et teistel osalejatel ei hakkaks igav. Vasta rahulikult, enesekindlalt, lugupidavalt.

Kõneldes tuleks defineerida kõne eesmärk, hea oleks koostada esitluse kava. Hea oleks presentatsioon teha selliselt, et kuulajad saaks kasutada erinevaid meeli, näiteks kompida toodet, vaadata toodet,  maitsta võimalusel. Mida rohkem meeli on haaratud, seda parem.

Esitlust tuleks lihvida täiuslikkuseni, et ei läheks vajalik tekst meelest, kui keegi midagi küsib või kui keegi segab vahele.  Pange oma esitlusse emotsiooni ja kirge. Tekita kuulajates huvi.  Presentatsiooni tehes on iga sõna tähtis ja selleks tuleb kasutada lihtsaid ja arusaadavaid sõnu. 

Eriti suur tähtsus on sõnadel pitchi tehes, mis on kuni 1-minutiline kõne, mida kasutatakse sageli USAs. See koosneb 150-225 sõnast ja sellise kõne peaks  lõpetama nii, et tuleks välja, mida sa kuulajalt ootad või soovid. Oluline on köita kuulaja tähelepanu.

Presentatsiooni tegemine on lihtne, kui ollakse loomulik, pingevaba ja hingatakse rahulikult, et sõnad sassi ei läheks.

Autor: Tiive Murdoja, Tiina Kilkson - Psühholoogia blogi