Ennast oskuslikult juhtiv keeleõppija omandab kiiremini võõrkeeli

Võõrkeelt õppides on võtmeküsimuseks see, kas õppija läheneb keelele teadlikult või mitte. Kas tal on olemas kõik tööriistad, mis on vajalikud selleks, et võõrkeele õppimine oleks targalt läbi viidud.

Selleks on aga vaja igal keeleõppijal, enne kui ta reaalselt keelt õppima hakkab, teadmisi sellest, kuidas õppida tuleks, milliseid tööriistu selleks kasutada ning kust neid leida.

Ühe sõnaga on minu arvates esimese sammuna oluline igale keeleõpilasele õpetada, kuidas keeli õppida. Õppima õppimine on aga keeleõppes ning haridussüsteemis ja ühiskonnas tervikuna väga tagaplaanile jäetud. Kuna olen olen olnud nii keeleõpetaja kui ka keeli aastaid õppinud, siis olen näinud selgelt, et keeli küll õpetatakse erinevatel viisidel, kuid õppeprotsess on alati veidi kaldu õpetaja või keele õppimiseks mõeldud materjali poole. Kogu vastutus õppeprotsessi ees lasub keeleõpetajal ning keeleõpilane on sellest vastutuse ning teadlikkuse mõttes otsekui välja lõigatud.

Kuna aga võõrkeeled on meie igapäevase elu loomulik osa, siis on oluline, et igal inimesel oleks võimalik vastavalt oma vajadustele teadlikult keeleõppele läheneda. Seda enam, et keeleoskus on oluline argument tööturul ning ühiskonnas tervikuna.
Seepärast on minu arvates oluline kujundada igast keelt õppivast inimesest, olenemata vanusest ja elukutsest, välja nö. ennast juhtiv õppija, kes läheneb õppeprotsessile teadlikult, avatud silmade ning avatud meeltega, omades samas teadmist sellest, kuidas talle kõige parem õppida on ning kuidas kogu õppeprotsess enda kasuks tööle panna. Seda enam, et tänasel päeval on näiteks tegelikult kõik vajalik keelte individuaalseks õppimiseks laias laastus internetist leitav. Kuna aga keeleõppijal endal ei ole ilmselgelt aega selleks, et maailmas innovatiivse keeleõppe vallas toimuval silma peal hoida ning ilmselt ei ole tal ka piisavalt teadmisi keeleõppest tervikuna, mis aitaksid keeleõpet kriitiliselt hinnata ja enda eesmärkide jaoks tööle panna, siis on igal keeleõppijal vaja materjali, mis aitab tal esitada õigeid küsimusi, leida vajalikke tööriistu ning läheneda keeleõppele teadlikult.

Minu välja töötatud keeleõppemeetod „Esimene Meetod: Keeled“ sisaldab just sellist terviklikku keeleõppesüsteemi, mis õpetab samas sobitama keeleõpet enda isiklike vajaduste, eesmärkide ning tugevustega ja panema õppeprotsessi enda jaoks tööle – olgu tegu inimesega, kes õpib keeli individuaalselt või näiteks keeltekoolis.

Olen meie keelemeetodi senise tagasiside põhjal näinud, milliseid tulemusi annab see, kui keeleõpilane on teadlik sellest a) kuidas ta saab õppeprotsessi – olgu siis individuaalselt või grupiõppes – enda eesmärkide jaoks tööle panna ning b) kuidas integreerida keeleõpe oma igapäevaellu selliselt, et keeleõpe oleks igapäeva loomulik osa ning mitte forsseeritud ja ebaloomulik.

Minu arvates on käesoleval teemal oluline ühiskonnas diskussiooni tekitada ning anda igale inimesele, kes keelte õppimisega tegeleb, teadmised sellest, kuidas keeltele efektiivselt läheneda. Koos teadlikkusega saab inimene ka vastutuse oma õppeprotsessi ees, mis toob kaasa väga häid tulemusi ning tekitab omakorda uut motivatsiooni keele õppimiseks. See viimane on minu arvates keeleõppes üks olulisemaid edu valemeid.

Õpime keeli teadlikult!


 

 



 

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Äripäev otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

24. jaanuar 2018

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine