Autor: Raimo Ülavere • 30. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti juhtide kaitseks

Ma olen väsinud lugemast ja kuulmast lugusid, kuidas Eesti juhid on nirud, kuidas nende peamine tööülesanne on inimeste peedistamine või et firmade tulemuslikkuse kasv seisab paigal nõrkade juhtide tõttu, kirjutab koolitaja Raimo Ülavere.

Tean, tean. Olen isegi neid lugusid kirjutanud. Ja mitte vähe. Ent kuidagi tundub mõõt täis saavat. Panna kogu süü kõige halva eest, mis Eesti firmades toimub, juhtidele, on ülekohtune ja ebaõiglane.

Paar aastat tagasi tellis EAS uuringu Eesti juhtide taseme, töö sisu, hoiakute, koolituste-arengu jne kohta. Tulemuseks oli tõdemus, et ettevõtteid juhitakse ühetaoliselt, pigem tsentraliseeritult ning arusaamad motivatsioonist pärinevad pigem 19. sajandi lõpust kui 21. sajandi algusest. Karm hinnang, millega on raske vaielda. Lisaks siis ilmub pea iga nädal kuskil portaalis või ajalehes-ajakirjas artikkel, kus nenditakse, et Eesti juhtide tase on ikka niru. Ning mõnikord lisatakse – võrreldes välismaaga. Loen ja mõtlen, et nagu oleks õige jutt, aga teisalt nagu ei ole ka.

Esiteks tundub mulle jutt Eesti juhtide kehvusest liiga üldistatud ja võimendatud. Suur ja rõhuv osa juhte Eestis on selgelt hea tahtega saada paremaks, inimesed, kes lähevad tööle sooviga teha oma tööd paremini, aidata inimestel oma tööd paremini teha ning kes samal ajal üritavad hakkama saada meid ümbritseva info ja tempo virvarriga. See pole kindlasti kerge töö. Ma olen näinud juhte, kes sellega suurepäraselt toime tulevad!

Teiseks argument, et välismaa juhid on paremad, targemad, oskavad paremini juhtida. Ma pole selles nii kindel. Olen kohanud ka välismaalastest juhte, kelle arrogantsiks muutunud enesekindlusega võiks raudteerelsse o-kujuliseks painutada. Inimesi on igasuguseid, igal pool. Kuulake vaid, mida mõnikord räägivad Eesti juhid oma üle mere ülemuste kohta. Küll aga võib meil siin, Eesti juhtidel, olla hoopis tugev eelis välismaalaste ees.

Üks tore (vist indiaani) vanasõna ütleb: “Kui tahad minna kiiresti, mine üksi, kui tahad minna kaugele, mine kellegagi koos.” Eesti juhtides on olemas potentsiaal teha mõlemat korraga, need tingimata ei välista üksteist – minna kiiresti ja kaugele. Mis tähendab aga samas seda, et meist ei saa kunagi maailmameistrid inimeste sülle võtmises ja üliheas kuulamises ja muus taolises. Küll aga oleme võimelised ehk minema kiiresti ja koos väikese pundiga üsna kaugele. Meie juhtides on mingi kvaliteet, mis meid eristab ja eriliseks teeb. Saada “sama headeks” juhtideks, nagu rootslased või sakslased – ma pole kindel, kas see on eesmärk, mida peaks taga ajama.

Ja kolmandaks – Eesti juhtide tase on täpselt selline, nagu me arvame, et ta on. Kui me arvame, et nad rumalad ja väheste oskustega põmmpead, siis nad seda mingi aja pärast ka on. Kui me arvame, et nad on võimelised enamaks, kui hetkel välja paistab, siis mingi aja pärast võime näha hoopis uut sorti kvaliteeti juhtimises.

 

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700