Isegi kui tööajal või pärast tööd kokkusaamisi korraldatakse, siis ikka kohvikus või restoranis. Tean seda, sest mulle on samuti meeldinud sõprade ja tuttavatega kohvikus mõnusalt head-paremat süüa-juua ning ajal kulgeda lasta.
Üks päev leppisime sõbraga aga kokku, et edaspidi teeme kohtumisi jalutades, sest tagumikutunde koguneb iga päev rohkem kui küll. Miks ei võiks ka kiireid tööalaseid kohtumisi, mis muidu kohvilaua taga ette võetakse, jalutades teha? Kasutegureid on sellel ju rohkesti. Käimine teeb head tervisele. Moodsa maailma inimesi kimbutavad veresoonkonnahaigused, ülekaalulisus ja stress saavad suuresti alguses vähesest liikumisest. Tervise Arengu Instituudi 2012. aasta kevadel korraldatud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust selgus, et 36% meestest ja 26% naistest on Eestis ülekaalulised, 19% mõlema soo esindajaid aga koguni rasvunud.
Teiseks võimaldab koosolekute ja kohtumiste pidamine kõndimise vormis asjade läbirääkimise kõrval näha linnapildis toimuvat ning hingata sõõmu kontorivälist õhku.
Kolmandaks soodustab see huvitavate mõtete teket. Juba Aristoteles teadis, et kõndides tulevad pähe head ideed ja teooriad, samuti temaga ühel ajal elanud koolijuhid, sest õppetöö toimus toona suuresti jalutamise ajal.
Ma ei tea, mis vahepeal juhtus. Ilmselt said mugavus ja laiskus võitu, et inimesed istumisusku pöördusid. Õnneks on see harjumus muudetav. Nii et pika pinginühkimise asemel jaluta koju või pea homne koosolek linnatänavail, pargis või lausa looduses.