Autor: Hanno Egipt • 16. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Foto- ja kujundusmaailmal on nende emotsioonide kujundamisel mängida oluline roll. Võtame näiteks igapäevaselt tänavapildis, internetis ja ajakirjanduses silma hakkavad kinnisvaramüüjad, kes proovivad endile tähelepanu tõmmata just fotodega oma maakleritest – üks kaunim kui teine. Kui aga vaadata kinnisvaraportaalides nende samade kenade nägude taga olevate maaklerite poolt tehtud või teha lastud korterite fotosid, siis ei ole mina küll senini aru saanud, mille eest nendele maakleritele tasu makstakse!? Kinnisvaraobjekte ei osata Eestis üles jäädvustada selliselt, et need oleksid müüvad ja tekitaksid esmalt üldse soovi sõita objekti vaatama, v.a. ehk mõned üksikud erandid kallimate nn luks-objektide puhul.

Internetis ringi vaadates leiame paljusid ettevõtteid, kes oma kodulehel eksponeerivad töötajaid fotodel.  Üldpilt on kahjuks üsna nukker, sest tehtud fotod ei ole professionaalsed ja jätavad ettevõte kuvandist (pigem) kehva üldmulje.

Tänapäeval saab fotograafiks pidada igaüht, kellel kaasas seade, mis pilti jäädvustab. Ei ole vaja isegi koolis käia ega seda valdkonda õppida – võta vaid oma tehnika välja, suuna objektile ja vajuta päästikule ning kannadki juba ”fotograafi” nimetust. Paraku peitub aga selle kunstižanri taga palju enamat, kui esmapilgul arvata võib.

Leian, et iga hästi õnnestuva asja jaoks on vaja oma valdkonna asjatundjat, seega ka õnnestunud fotode tegemine tuleks jätta inimestele, kellel on selles valdkonnas (pikaajalised) kogemused. Hea interjöörifotograaf ei pruugi alati olla parim portreefoto tegija ja vastupidi, kuid samas ei saa ka üks välistada teist. 

Milline on siis hea foto?

Eks meile kõigile on teada ütlus, et üks foto räägib rohkem kui 1000 sõna. Õnnestunud foto tegemiseks oma ettevõtte töötajatest, peaks kõigepealt koostama visiooni ja eesmärgid.

Seejärel tuleks leida kogemustega fotograaf, kes oskab teha portreefotosid. Eelnevalt tuleks tutvuda töö tegemiseks valitava fotograafi portfoolioga ja siis üheskoos paika panna soovitud tulemuse kontseptsioon.

Paljud alahindavad nii fotomeigi kui stilistika osatähtsust lõpptulemuse juures. Ehkki portreefotol ei ole näha inimesel seljas olevat riietust täies pikkuses, on siiski näha seljas oleva riietuse ülemist osa. Kasutada võiks kindlasti pastelsetes toonides riietust ja mitte asetada inimesi pildistades mustale taustale.

Fotografeeritav peaks fotot tegema minnes kindlasti kaasa võtma mitu erinevat riietuseset (särk, top, pintsak), ehet ja aksessuaari, et saaks katsetada mitmeid variante, mis näitaksid portreteeritavat kõige loomulikumas olekus ja parimas valguses. Naised võiksid vältida riietusesemeid, kus nende kaelaümbrus on kinnine (näiteks polo-tüüpi kaelus) ja samal ajal jälle liiga ebamäärane (suur O-kaelus) vms.

Julgen väita, et suur osa Eesti naisi ei tea, mis oma kauniste pikkade juustega peale hakata ja seetõttu jäetakse need tihtipeale lihtsalt nö ”sorakile”. Tegelikult on juustega aga vähese vaevaga võimalik ette võtta väga palju erinevaid vigureid, näiteks paar lokirulli, natuke lakki või mõni juukseklambrike õigel kohal võivad üldpilti väga palju väljapaistvamaks ja samas ka esinduslikumaks muuta.

Foto tegemise juures ei tohiks kindlasti ära unustada ka positiivse atmosfääri loomist fotograafi poolt, sest tuima nn kala-näoga inimesed ei meeldi hiljem kellelegi. Fotoseanss peaks olema lõbus mõlemile osapoolele, sest see emotsioon kajastub hiljem kindlasti ka fotol.

Õige fotograaf ei jäta tähelepanu pööramata ka hilisemale fotode (loomulikule) järeltöötlusele.

Kokkuvõtlikult leian, et iga hea foto saladus peitub paljuski hoolikalt läbi mõeldud detailides ning õigesti valitud töö teostajates.

Ettevõtted, kes soovivad turul läbi lüüa peaksid üha enam panustama oma ettevõtte väliskuvandile ning oma töötajate ”müümisele”. Esinduslik foto heast töötajast firma kodulehel on kindlasti esimene samm selleks. Kuid ära ei tohiks unustada ka ülejäänud ettevõttega seotud fotomaterjali, mis kõik kokku annabki ühe osa ettevõtte visuaalsest kuvandist.