Autor: Ott Ojamets • 5. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui vaatame erinevaid innovatiivse keeleõppe uuringuid, siis näeme selgelt, et tavapärase keeleõppe puhul - olgu siis koolis või keeltekoolis - kehtib samuti laialt levinud Pareto printsiip, mille järgi 80% õppija tulemustest pärinevad vaid 1 / 5 läbitud õppematerjalist.

Kui nüüd endalt küsida, miks just see 1/5 õppematerjalidest väga tulemuslik on, siis oleks vastus üks: need on õppematerjalid, mis õppijale individuaalselt huvi pakuvad. Ka siinkohal on sisulisi põhjuseid mitmeid, kuid need on võimalik võtta kokku järgnevalt lihtsustatud mõttega: kui miski pakub meile huvi, siis jääb see ka meelde.

Näiteks kui teie ettevõte tegeleb palkmajade ekspordiga Prantsusmaale, siis on teie ettevõtte töötaja võimeline õppima prantsuse keeles partnerile sellekohase lepingu koostamist või meili kirjutamist väga ruttu, kuna ta ei pea läbima õpikut, kus tuleb omandada sõnavara kodu sisustamise või ilma ennustamise kohta.

Tavapärase keeletunni või eraõpetaja puhul ei ole selline lähenemine aga enamasti tavapärane ja kõik õppijad tegelevad ühise õppematerjaliga, olenemata nende isiklikust vajadusest ja huvist.

Pikemas perspektiivis kujunebki nii välja olukord, kus õppija jaoks on olnud kasulik vaid viiendik õppematerjalist. Mis omakorda tähendab, et 4/5 läbitud materjalist ei ole tulemusi andnud ning aega ja raha on kulunud üksjagu.

Minu soov on, et iga ettevõtte töötaja saaks keelt omandada enda vajadustest ja huvidest lähtuvalt ning et kui ettevõttesse tellitakse keeleõpe, siis personalijuht oskab langetada teadliku valiku ning investeerib ettevõtte raha efektiivselt ja tulemusrikkalt, lähtudes esmajoones ettevõtte tegevusvaldkonnast.