1. oktoober 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas parandada mälu?

See soov ei ole erandlik, sest inimeste meeldejätmise ja meenutamise võime vähenevad aastatega. 

Kuid mitte ainult. Üha enam kurdavad ülikoolide õppejõud tudengite järjest kehvema mälu üle. Vajadus meeldejätta ja meenutada väheneb tänu välistele abivahenditele: nutitelefonid, arvutid, erinevad kõvakettad, mälupulgad jne. Kuid meie haridussüsteem on üles ehitatud suures osas vundamendile, mida nimetatakse suurepäraseks mäluks. Selle järgi hinnatakse meid eksamitel, testidel. Eeldatakse, et kõik erialaselt vajalik on meil mälus ja me suudame seda sealt kergesti kätte saada ehk meenutada. 

Hea mälu sõltub sellest, mida ja kuidas sa teed

Ajakirjas Neurology kajastati uuringut, kus uuriti 70-ndates ja 80-ndates meeste ning naiste vaimset võimekust ja mälu ning leiti, et kõrge vanusega kaasnevad haigused võivad suurendada küll mälukaotuse riski, kuid sellest palju olulisem on  eluviis ehk tegevused, mida inimesed teevad regulaarselt. Uuringus osales 2509 tervet üle 70 aastast meest ja naist.

Mälu languse all kurtsid paljud vanemad inimesed, kelle ellu oli saabunud rahulik ajajärk. Vähem vaimset pingutust ning vähem tegevusi, kus oli oluline meelde jätta ja meenutada. Samuti täheldati paremat mälu inimestel, kes olid seltskondlikumad.

Rush Tervisliku Vananemise Instituudi MPH,Cc.D dotsent Jennifer Weuve võttis uurimise kokku sõnadega: „Oluline on võtta ise vastutus oma aju tervise ja mälu eest. Uued tegevused ei too häid tulemusi mitte ainult aju tegevusele,  vaid kogu inimese kehale."

Mine õppima, omanda uusi teadmisi. Mine kooli või koolitusele ehk leia tegevusi, mida õppida ja omandada. Uurimistulemused näitasid et, parem mälu ja parem haridus on omavahel seoses. Esita oma ajule väljakutse millegi uue õppimiseks.

Lõpeta suitsetamine. Mittesuitsetajatel on 1,84 korda väiksem risk oluliseks mälu halvenemiseks vanemas eas võrreldes suitsetajatega.

Suhtle, ole aktiivne. Inimestel, kes elasid kellegagi koos või tegid vabatahtkikku tööd, omasid 1,24 korda paremat mälu.

Michelle Carlson Ph.D rõhutas uurimuse tulemusi kommenteerides: „Isegi kui sinu haridus on jäänud kesiseks, või on sul muud tegurid, mis nõrgestavad mälu toimimist, on rida tegevusi, mida sa saad ise oma aju tervise osas ette võtta. Üks olulisemaid on esitada ajule väljakutse. Aju vajab stimuleerimist ja seetõttu on ühiskondlik aktiivsus aju tervise osas väga oluline. Samas kui isolatsiooni jääda on ohtlik. Lihtsad harjutused, kui need on regulaarsed, võivad anda olulisi mälu paranemise tulemusi. ”

Mälu saab treenida harjutustega

Regulaarselt füüsilisi harjutusi tehes väheneb risk mälu halvenemiseks 1,24 korda võrreldes nendega, kes kaunistavad suure osa ajast diivanit. Kui teha spetsiaalseid harjutusi ja lisada mõõdukalt vaimset pingutust oma ajule, võib paraneda ka kõrgemas eas oleva inimese mälu. Spetsiaalseid harjutusi mälu sooritamise võime parandamiseks õpetab Toomas Õunap kursustel "Mälu tugevdamise ABC”.

„Pole kunagi liiga hilja alustada harjutustega mälu parandamiseks. Ära karda õppida uusi asju ja säilita oma intellektuaalne uudishimu. Püüa omandada oskusi, mis sind huvitavad. Esita oma ajule uusi väljakutseid”  ütles Kirk Erickson Ph.D .

 

Autor: Toomas Õunap, www.akupunktuur.eu joogatreener

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700