Suhelda või mitte suhelda - selles on küsimus!

Suhtlemine on oskus, mida mõned valdavad meisterlikult, teistel ei tule see aga nii hästi välja. Mida rohkem oleme läbi mõelnud, kellele, mida ja kuidas öelda, seda motiveeritumad on kolleegid meie palvetele vastu tulema.

Mida teha selleks, et meiega suhtlemine oleks teistele pigem meeldiv võimalus kui tüütu kohustus?

Dale Carnegie menukist raamat „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi” on kujunenud suhtlemispiibliks. Sealt võib leida palju häid soovitusi suhtlemisoskuste parandamiseks, mille eesmärk on teha end teistele mitte ainult arusaadavamaks, vaid ka meeldivamaks. Mulle meeldib veel teadlase John Gottmani lähenemine, kes jagab käitumismudelid lähenevateks ja eemalduvateks. Lähenev käitumine suurendab sinu sidet suhtluspartneriga ja eemalduv käitumine teeb ilmselgelt vastupidist.

Millised on lähenevad suhtlusvõtted, mida oleks mõistlik kasutada?

Alati toimib hästi teise tegemiste vastu huvi tundmine: „Kuidas sul selle projektiga läks?” Või ühiste huvipunktide leidmine stiilis „ka mina käisin sellel kontserdil”. Alt ei saa minna vana hea „jah, olen sinuga nõus” lausega – seda isegi juhul, kui kavatsed kohe selgitada mõnd alternatiivset lahendust. Hästi töötab positiivne kehakeel (noogutamine, avatud käed, keha ettepoole kaldu jne), kuid meie kontorikeskkonnas ja eriti koosolekutel on veel üks võimas poolehoidu leidev tegevus – tee märkmeid, kui teine inimene kõneleb. See näitab huvi ja austust kõneleja vastu!

Millised on eemalduva käitumise võtted, mida peaks vältima?

Eelpool mainitud märkmete tegemise vastand on vaadata teise rääkimise ajal arvutist uudiseid, kirjutada e-kirja või tegelda millegagi, mis pole antud vestlusega otseselt seotud. Loomulikult tuleks vältida irooniat, solvanguid, ärritust, negatiivset kehakeelt (käed rinnal risti, silmside vältimine, kärsitud liigutused) ja kõige tüütumat „jah, aga ...” väljendit! Pole midagi jubedamat, kui kuulda iga oma ettepaneku peale „jah, aga see ei tööta sellepärast, et ...”. Parem ütle „jah, ja lisaks sellele võiks veel kaaluda ...”, mis on oluliselt positiivsem väljend.

Oma kogemusest võin tuua veel ühe võimsa suhtlust parandava võtte – ootamatu positiivne tagasiside. Jah, just nimelt ootamatu. Kiitmine pärast kellegi töövõitu või head sooritust on ilmselgelt vajalik ja seda ei tohi tegemata jätta. Ent ootamatu väike kiitus on salarelv, mis tulistab alati täppi. Näiteks „mul on hea meel, et sa oled minu kolleeg” või „aitäh, et sa koosolekul minu ideed toetasid” või „sul on alati nii hästi korrastatud töölaud”. Või võtame kas või lillede kinkimise – naistepäeval on see meeldiv ja ometi kuidagi kohustuslik. Täiesti ootamatud, ilma mingi konkreetse põhjuseta lilled võivad aga teha imesid.

Oluline osa meie igapäevasest suhtlemisest on muutunud ainult digitaalseks ja verbaalseks – vahetame tonnide viisi e-kirju ja sõnumeid. Stefan Wuchty ja Brian Uzzi analüüsisid ligi 1,5 miljonit e-kirja, mille saatsid 6 kuu jooksul 1052 inimest ja avastasid, et e-kirjadele vastamise kiirus sõltub tugevalt omavahelistest suhetest. Sõpradele vastatakse tavaliselt kuni 7 tunni jooksul e-kirja saabumisest, tööalastele kontaktidele reageeritakse ligi 11 tunniga ja kõige kauem – 50 tundi ehk üle 2 ööpäeva – võttis vastamine võõrastele. Siit ka lihtne, suhteid parandav nõks – teistega hästi läbi saamiseks on mõistlik e-kirjadele vastata võimalikult kähku. Isegi kiire vastus stiilis „tänan kirja eest, saan vastata homme” tõstab kirjasaaja silmis sinu sotsiaalset kapitali.

Suhtlemine on nagu mustkunstietendus

Hea mustkunstnik suunab publiku vaatama täpselt vajalikku kohta selleks, et samal ajal teha mõni ootamatu ja varjatud liigutus. Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele.

Pennsylvania ülikooli teadlased korraldasid eksperimendi, kus osalejatele presenteeriti erinevaid sõnadekombinatsioone. Ühele grupile näidati ajaga seotud sõnu (nagu „kell” ja „päev”) ja teisele rahaga seotud termineid („jõukus”, „dollar”). Järgmiseks küsiti osalejatelt, kuidas nad kavatsevad oma järgmist 24 tundi kulutada. Ajamärksõnadega tegelnud inimesed planeerisid kulutada rohkem aega suhtlemisele ja rahale fookustatud töötamisele. Kuid see katse ei jäänud ainult laboriseinte vahele – järgmisena jälgiti, kuidas eelnevalt aja- või rahateemaga seotud inimesed käituvad kohvikus ning küsiti hiljem nende hinnangut õnne ja rahulolu kohta. Ka siin selgus, et ajateema aitas kaasa omavahelisele suhtlemisele ja hilisemale heaolule. Rahafookusega inimesed lugesid aga raamatuid ja olid küsitlusele vastates vähem õnnelikud. Seega on suhtlemisel oluline eelnevalt läbi mõelda, mida tahan oma vestluspartneritele öelda ja kuidas seda teha. Kui soovin meeldivalt vestelda ja suhteid arendada, siis räägin ajast ja elust. Samas kui on vaja töötajaid kiirel ajal tagant utsitada, tasuks mainida raha, jõukust ja eurosid :). Igal juhul aitab suhtlemise hookuspookus hästi planeeritult oma vajalikke eesmärke saavutada.

Osale arutelus

  • Ardo Reinsalu, HAL koolitus juhataja

    Ardo Reinsalu, HAL koolitus juhataja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine