Kuidas teha asju, mida teha ei taha?

Mõnikord peame tegema asju, mida me teha ei taha, sest need tunduvad lihtsalt ebamugavad. Kuidas nendes olukordades iseendaga hakkama saada?

Miks mõned tegevused nii lihtsad ja mõned nii ebamugavad on?

Psühholoogid ütlevad, et kuni 98% meie igapäevastest tegevustest on automaatsed ehk alateadlikud. See, kuidas me käitume, räägime, töötame, sööme jne, on kõik automaatne ja alateadvuse poolt juhitud. Sellist käitumist nimetatakse harjumuslikuks.

Tegelikult on ju harjumused väga head, sest eelkõige aitavad harjumused ajul energiat kokku hoida. Arvestades seda, et aju kaal moodustab inimese kehakaalust vaid umbes 2%, kuid see kulutab 25% kogu keha poolt kasutatavast energiast, on mõistetav, miks püüab aju mingeid asju ära salvestada ning neid siis automaatrežiimil teostada.

Oleks ju väga aja- ja energiamahukas, kui peaksime iga suve alguses meenutama, kuidas see ujumine ikka käis. Samuti oleks väga keerukas, kui peaksime iga kord autorooli istudes meenutama, kuidas see autoga sõitmine ikka käis. Just sellisteks olukordadeks salvestab aju lahendused ette ära (tekivad harjumused), mida siis vajadusel kiiresti ja efektiivselt kasutada.

Eelpool toodud näited on positiivsed ja meile kasulikud. Kuid egas siis aju oska vahet teha, mis on meile kasulik või kahjulik. See salvestab ära kõik tegevused, mida me järjepidevalt teeme, moodustades niimoodi ka meie jaoks vähem kasulikud või siis isegi kahjulikud harjumused.

Üheks näiteks on toitumine. Öeldakse, et kui dieedid töötaksid, oleks vaja ainult ühte dieeti, et inimesed ülekaalulisusest vabastada. Praktikas on aga välja töötatud sadu erinevaid dieete, millest pikaajaliselt paraku mitte ükski ei tööta. Milles siis asi? Ehk on asi hoopiski meie harjumuspärases käitumises, mitte dieetides. Ehk peaksime jälgima ja muutma oma harjumusi, mitte lühiajaliselt mõnda kiiret edu lubavat dieeti jälgima?

Harjumuste muutmise kunst

Inimesed, kes on eesmärgiks võtnud harjumuste muutmise, saavutavad elus palju rohkem kui need, kes on eesmärgiks võtnud lihtsalt mõne eesmärgi saavutamise. Miks? Sest eesmärke on võimalik saavutada ainult teatud tüüpi mõtlemis- või käitumisharjumuste muutmise kaudu.

Alberst Einstein on öelnud, et rumal inimene on see, kes teeb kogu aeg ühte ja sama asja, aga ootab teistsuguseid tulemusi. See on täiesti õige. Kui meie senised harjumused on toonud meid praegusesse seisu, siis ilma harjumusi muutmata viivad need meid ka kolme aasta pärast samasse seisu. Midagi peab muutuma meie mõtlemises, suhtumises ka käitumises. Kõik need on aga seotud meie harjumustega - kuidas me oleme harjunud mõtlema, kuidas oleme harjunud suhtuma ja kuidas oleme harjunud käituma.

Üheks efektiivseks harjumuste muutmise viisiks on iseenda mänguasjaks muutmine. Üldjuhul soovitatakse millegi saavutamisel end võrrelda kolmandate isikutega. Tulles tagasi eelneva toitumisharjumuste näite juurde, siis võib meist paljude jaoks olla motivatsiooniks näha välja selline, nagu meist kõhnemad inimesed. Me näeme kellegi pilti ajakirjas või vaatame oma sõbrannat, ning tunneme, kuidas tahaksime ka sama head välja näha. Mõeldud, tehtud! Hakkan trenni tegema ja toitumist jälgima, kuna mul on eesmärk ja soov välja näha sama head, nagu kõik teised.

Esimese trenni või toidukorra puhul võib asi lihtne olla. Meil on eufooria midagi ära teha, mis annab meile energiat. Kolmandaks trenniks on aga juba küsimus harjumustes. Kui me ei ole harjunud trenni tegema (või prae kõrvale vett jooma), siis on väga raske end trenni sundida. Psühholoogid ütlevad, et sundimisest pole üldsegi kasu, kuna sellega kaasneb iseenda suhtes emotsionaalne vägivald. Mida siis üldse teha?

Siin tuleb mängu võte, mille käigus sa hakkad iseendaga võistlema, mitte kellegi teisega. Me võime endalt küsida, kas ma tõesti ei suuda iseendast võitu saada ja trenni minna? Ma ei tee seda selle pärast, et kaalu kaotada või kellegi sarnane välja näha, vaid lihtsalt selleks, et iseenda laiskusest, ebamugavustundest ja mugavusest võitu saada.

Sellisel lähenemisel puudub konkurents ja vägivald, vaid on lihtsalt hasart. Tegelikult ei ole ju trenni minek keeruline, samuti ei ole keeruline prae kõrvale mahla asendamine veega (sest üks klaas mahla annab meil kuni 200 kcal, mis on enam kui 10% ühe tütarlapse päevasest kaloraažist). Küsimus on lihtsalt senises harjumuslikkuses, mida on vaja ületada. Tuues siinjuures sisse iseenda kui mänguasja, ei ole vaja ületada isu, vaid iseennast. Samuti ei ole vaja kellegagi võistelda ja millegi poole püüelda, vaid lihtsalt endalt küsida: "Kuidas on see võimalik, et ma ei suuda praegu seda valikut teha? Või äkki ikka suudan?". Võiste iseendaga.

Mängulisus igapäevasituatsioonides

Mängulisus ei aita meid ainult harjumuste muutmisel, vaid ka meie jaoks keeruliste elusituatsioonide ületamisel. Võisteldes iseendaga suudame jääda rahulikuks hetkedel, kus muidu oleme oma tasakaalu kaotamas.

Me saame seda teha, öeldes iseendale, et ma proovin, kas ma suudan täna jääda rahulikuks, kui see situatsioon juhtub. Näiteks tead sa juba, et tulemas on mingi koosolek või kohtumine, mis sind endast välja viib. Nüüd saad sa endaga eelkokkuleppe teha, et sa võistled iseendaga. Sa ju tead minevikust, et tavaliselt kaotad sa oma sisemise rahu sellises olukorras 5 minutiga. Nüüd lepid aga enesega kokku, et sa püüad rahulikuks jääda 7 minutiks. Ära ütle endale, et sa üldse ei lähe endast välja (kuna see oleks meie egole liiga suur amps), vaid püüa lihtsalt iseendaga natukene mängida - pikendada aega võrreldes tavapärasega.

Märka iseennast kõrvalt ja oma harjumuspärast (automaatset) käitumist. Sageli on automatism kasulik, tihtilugu teeb see meile aga kahju. Vaata ennast kõrvalt justkui mängukanni, millega sa mängid. Tehes seda, võid avastada, et oled suuteline palju rohkemaks kui arvad.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Nelja Energia AS otsib BÜROOJUHTI

Manpower OÜ

19. november 2017

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine