Ivo Rull: Ütleme lahti 8-tunnise tööpäeva standardist

Nutirahvas on meil ammugi loobunud seaduses sätestatud 8-tunnisest tööpäevast. Eesti oleks aga märksa edukam, kui me tänu oma e-arengutele ja väiksusele läheksime üle paindlikule töökorraldusele ka traditsioonilistel tööaladel, kirjutab suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja Ivo Rull.

Esimese sammuna tuleks võimalikult laiaulatuslikult loobuda 8-tunnise tööpäeva ning sellega seotud kuupalga standardist. Teisaldades kuupalgad tunnipalkadeks, saaks sama töökoormuse ja palgataseme juures edukalt opereerida 4-tunniste töötsüklitega. See võimaldaks töötajatele rohkem paindlikkust töö- ja eraelu klapitamisel. Sundides ühtlasi tööandjaid oma logistikat ja töökorraldust efektiivsemaks muutma.

4-tunnine tsükkel lubab tööandjail lihtsamini värvata ka osalise tööajaga töötajaid ning kergemini toime tulla sesoonsest nõudlusest tulevate tõusude ja mõõnadega. Jättes samas töötajatele võimaluse soovi korral rabada mitmel töökohal.

Miks just 4-tunnine tsükkel?

Neli tundi on optimaalne aeg, mil rutiinset tööd tegev inimene püsib ärgas. Ka sõdur on reeglina vahipostil kuni 4 tundi ning kaugsõidujuht peab iga 4 tunni tagant rooli tagant teatud ajaks ära tulema.

Kuigi igaühele selge piiri kadumine töö- ja eraelu vahel ei pruugi sobida, pooldab enamik valgekraesid paindlikku töökorraldust. Nii saab vähem aega raisata liiklusummikutes ning rohkem kvaliteetaega pühendada iseendale, perele või sõpradele. Keset tööpäeva paar-kolm tundi eraasju ajades on tulemuseks üldjuhul topeltvõit. Nii õnnestub tipptunnivälisel ajal poes, trennis või juuksuris ära käia ning samas oma aju järgnevaks õhtuseks töötsükliks lõdvestada.

Mitmed uuringud tõestavad, et just juhtivamatel ning paremini tasustatud töökohtadel olijad teevad ööpäevas rohkem kui 8 tundi tööd. Nõnda nädalate, kuude ja aastate jooksul. Ilmselgelt on see võimalik vaid paindliku töökorralduse puhul.

Peamiselt mingite tehnoloogiliste abivahenditega tööd tegijad saavad oma tööasju ajada 24/7 nii kontoris, kodus kui ka kohvikus. Formaalses töökohas pole üldjuhul peale hädavajalike koosolekute või kohtumiste otstarbekas pikemalt viibida. Parimad ideed või kasulikumad kontaktid tekivad niikuinii sportides, saunatades või suheldes. Seetõttu töötab nutirahvas (peale kontoritöötajate ka loomeinimesed, vabade elukutsete esindajad jt) intensiivselt ja tulemuslikult.

Lühem töötsükkel ka sinikraedele

Traditsiooniliselt on aga enamik tööstus- ja teenindustöölisi Eestis kinnistatud oma tootmisliini, tööpingi või teenindusleti taha kaheksaks tunniks (mõistagi koos puhke ja lõunapausidega). Ka osa nutitöölisi (õpetajad, arstid jt) on sageli tööl 8-tunnise või isegi pikema graafiku alusel. Kas nn üheksast viieni töökorraldus on efektiivseim? Toob see tööandjale ning ühiskonnale parima võimaliku tulemuse? Kindlasti annaks paindlikuma töökorralduse puhul siingi rohkem inimesi vähema ajaga suurema panuse.

Loomulikult peab paralleelselt säilima ­õigus katkematule 8-tunnisele (ehk uues standardis 4 + 4 tundi) tööpäevale. Üheksast viieni tööpäevast pole mõistlik loobuda ettevõtetes, kus nii töötajad kui ka tööandjad leiavad selle olevat kõige mõistlikuma.

4-tunnine töötsükkel toimib vaid siis, kui see ei nõua ööpäevas kaks korda tööle-koju sõitmist. Ideaalis tuleks tööline ikka hommikul tsehhi ning töötaks seal lõunani. Edasi oleks ta aga vaba valima kas lühema või pikema lõunapausi ning järgneva 4-tunnise töötsükli või hoopiski tööpäeva lõpetamise vahel.

Mõistagi tekitaks erinevate pikkustega tööpäevade klapitamine tööandjale esmalt tõsist logistilist peavalu. Ent ilmselt tuleks neile peagi appi mõni idufirma, kes arendaks paindliku tööaja arvestuseks sobiliku äpi. ID-kaart või mobiil-ID võimaldab mis iganes tööle reaalselt kuluvaid tsükleid lihtsalt ja täpselt fikseerida.

Kahtlemata ei sobi 4-tunnine töötsükkel kohe veel kõigisse majandusharudesse. Ja see pole ka mingi majanduskasvu salavedru. Pigem oleks tegemist langevarjuga maailmamajanduse jätkusuutliku kahanemise tarbeks. Lihtsalt üks pehme variant, et suurel osal inimestest oleks võimalik sissetulekutes oluliselt kaotamata kulutada palgatööle vähem isiklikku aega. Ning tööandjad saaksid säästa palgakulusid, muutes samal ajal tööprotseduure efektiivsemaks.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.

Osale arutelus

  • Ivo Rull, suhtekorraldaja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara