Miks küll arenguvestlused nii palju emotsioone tekitavad?

Sirje Tammiste
Sirje Tammiste

Alati, kui tuleb midagi teha käsu korras, on vastuseis loomulik. Enamus ettevõtteid loob arenguvestluste süsteemi kellegi korraldusel – on see siis korporatsioonist tulnud, tippjuhi otsus või seadusest tulenev, kirjutab personalikonsultant. Sirje Tammiste.

Arenguvestluste pidamine ei tähenda kindlasti mitte seda, et juht räägib alluvaga kord aastas. Kindlasti võiks ta kord-paar aastas oma alluvatega arutada, kuidas on liigutud püstitatud eesmärkide poole ja millist toetust töötajad vajavad, et oma tööd nõutud tasemel teha.

Pakun omalt poolt mitmetel  arenguvestluste koolitustel kõlama jäänud soovitused:

- Jutuajamine õnnestub vaid siis, kui mõlemad osapooled on selleks ette valmistunud. Selleks on vajalik, et ettevõttes oleks loodud abistavad küsimused, arenguvestluste vorm peaks toetama vestluse läbiviimist.

- On vaja selget arusaama, mis on arenguvestluste sisu: töötaja enda isiksuslik areng - tema hoiakud, suhtumine, tööalased oskused; koostöö meeskonnas ning koostöö teiste üksuste/osakondadega.

- Tagasisidet on hea vastu võtta, kui see on antud lihtsalt ja arusaadavalt: töötaja käitumine ja selle konkreetne mõju (ajale, rahale, energiale) ning juhi ootused edasisele käitumisele, suhtumisele. Nii on väga hea anda nii negatiivset kui positiivset tagasisidet.

- Negatiivne tagasiside näitab arenguvõimalust – just nii peakski sellesse suhtuma. Inimene ei muuda eales oma käitumist, kui seda nõutakse. Ta peab ise mõistma, miks on hea  oma käitumist muuta. Sageli vajavad inimesed selleks tuge ja abi, sest kui nad oskaksid, oleksid nad seda juba teinud.

- Ei tohiks „pakkida“ negatiivset tagasisidet positiivse siidpaberisse. Iga teema tuleks eraldi selgeks rääkida ja siis edasi liikuda.

- Arenguvestlus on töötaja jutuajamine oma juhiga, tema on aktiivses rollis ja räägib valdava osa ajast. Juht suunab abistavate küsimustega jutuajamise käiku.

- Arenguvestluse õnnestumise tagab juhi oskus oma alluvat kuulata, innustada ja julgustada suuremaid sihte seadma.

Kõik see tähendab, et juhil peavad olema väga head  suhtlemisoskused – oskus luua usalduslikku suhet, kuulata, jagada selgelt oma seisukohti, taas kuulata ning teha kokkuleppeid, millest mõlemad tahavad kinni pidada.

Olen palju kuulnud juhtide õnnestumistest – kui palju nad said oma inimeste kohta teada, kui hea, et need jutuajamised ette võtsid. Ja alluvate seisukohta – see on suurepärane võimalus rääkida juhiga nelja silma all, ilma, et kell kiirustaks ja telefon heliseks.

Ma ei arva, et kõik ettevõtted vajavad arenguvestluste süsteemi. Kindlasti vajavad kõik töötajad tagasisidet oma töö kohta. 

 

Osale arutelus

  • Sirje Tammiste, personalibüroo juhataja

    Sirje Tammiste, personalibüroo juhataja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara