Autor: Raimo Ülavere • 21. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töö tähendus on olnud paljude uuringute järgi juba aastakümneid kõige tähtsam komponent töö hindamisel. See on olnud olulisem kui palk, karjäär, töö stabiilsus või tööaeg.

Ja ometi tunneb väga suur hulk inimesi liigagi sageli, et tööl pole tähendust. Paari kuu tagune ülemaailmse uuringufirma Gallupi uuringu järgi käib Eestis ligi 2/3 inimesi tööl. Justnimelt “käib” tööl, ilma suurema entusiasmita, pühendumiseta – tööl puudub tähendus. Eesti pole selles osas muidugi erand, numbrid on umbes samad üle maailma. Ja kahjuks pole trend viimase paarikümne aasta jooksul muutunud – hoolimata sellest, et pühendumisest ja tähendusest üha enam räägitakse. “Töö on lihtsalt liiga väike inimeste jaoks,” ütleb üks uuringute tegija.

Adam Grant on Whartoni ülikooli professor ja tänapäevases mõttes juhtimise ja organisatsioonikäitumise valdkonna Mozart. Ta on alla 40 aasta vana. Ja tema raamatud (viimatine “Give and Take” – väga soovitan) on kindlad bestsellerid, tema mõtteid, artikleid neelatakse. Allpool refereering tema artiklist, kus ta kirjeldab seda, mis on töö juures peamine põhjus, miks tööl pole paljude jaoks tähendust. Ja kuidas seda tähendust siis aidata luua. Niisiis…

Mis teeb töö tähendusetuks?

Pärast 40 aastat uuringuid, eksperimente, teame, et töö tähendus väheneb või suisa kaob siis, kui inimesed ei saa teha ööd puudutavaid valikuid, puudub vaheldus, väljakutse, tagasiside tööle või kui puudub võimalus kaasa luua toote-teenuse ahelas algusest lõpuni. Ent ehkki need põhjused on kõik olulised, on olemas siiski veel üks, veelgi tähtsam.

Kujuta ette järgmisi ameteid. Nad kõik võivad sisaldada ühte või mitut eespool nimetatud loetelust (on vaheldust, valikuid jne), ent 90% inimestel on sellegipoolest raske sellest tööst tähendust leida:

- Maksuanalüütik

- Lennupiletite broneerija

- Ministeeriumi peaspetsialist

- Tarkvara projektijuht

- Keskastme juht pangas

Seda loetulu võiks jätkata väga pikalt. Miks on neis ameteis raske tähendust leida? Sest neil on väga harva püsivat ja tugevat mõju teistele inimestele. Kui neid ameteid poleks, siis otseselt ei muutuks teiste inimeste elus midagi.

Ent vaata nüüd neid ameteid, kus töötavate inimeste jaoks on tähenduse roll tugevasti juba ametisse endasse sisse kirjutatud:

- Õpetaja

- Tuletõrjuja

- Sõltuvuse nõustaja

- Hooldusõde

- Südamekirurg

Neil kõigil on tugev ja püsiv mõju teistele inimestele. Ja see on tähenduse kõige olulisem komponent. Ei usu? Veel fakte tähenduse ja teistele inimestele avaldatava mõju seostest:

Rohkem kui 11 000 USA töötajat hõlmanud uuring eri valdkondades: kõige tugevamini saab töö tähendust prognoosida selle järgi, kas töötaja usub, et tööl on positiivne mõju teistele inimestele.

Uuringud üle maailma: sõnastades milline tegevus väärtustab tööd oli “kui see panustab ühiskonda” kõige enam märgitud valik USAs. Ent ka Hiinas ja Ida-Euroopas. Inimesed defineerisid tööd eelkõige selle järgi, et see on panustamine ühiskonda – rohkem kui “saades töö eest tasu” või “teen mida kästakse”.

Amy Wrzesniewski Yale ülikoolist (peetakse maailma juhtivaks töö tähenduse eksperdiks) väidab, et kui töö on kutsumus, siis see sisaldab usku, et läbi konkreetse töö saab maailm ja teised inimesed paremaks.

Kuidas aga luua-leida töö tähendust, kui sa pole just südamekirurg või algklasside õpetaja?

Õnneks on olemas konkreetseid samme, kui endale ja teistele töö tähendust luua ja kasvatada.

Sageli on inimeste tööl mõju teistele inimestele, ent nad on lihtsalt liiga kaugel oma töö, toote, teenuse lõpptarbijatest. Kujuta ette panga analüütikut, kes kunagi pole kliendiga, kelle projekti ta analüüsib, kohtunud. Või autoremondilukseppa, kes autoga hädas olevate inimestega kokku ei puutu. Olles aga otse kontaktis oma töö lõpptarbijaga, tekib ka tunnetus oma töö mõjust. Kas see päriselt ka mõjutab töö tulemust? Kui ülikoolile rahastust koguvad inimesed kohtusid ühe korra õpilasega, kelle jaoks nad stipendiumiraha kogusid, kasvas nende kõnede minutite arv 142% nädalas ja nad “tõid koju” 400% enam raha nädalas. Kui arstid nägid lisaks röntgeni pildile ka patsiendi pilti, kirjutasid nad keskmiselt 29% pikema raporti ning tegid 46% võrra enam õigeid diagnoose.

See on ka põhjus, miks John Deere (maailma üks tuntumaid põllutöömasinate tootjaid) kutsuvad oma töötajad kohtuma farmeritega, kes nende tooteid kasutavad. Ja miks Facebooki juhid kutsuvad tarkvara arendjate ette inimesi, kes on Facebooki kaudu leidnud üles oma ammused sõbrad ja sugulased. Ning miks Wlls Fargo pank filmib ja näitab töötajatele lugusid klientidest, kes on võtnud madala intressiga laenu ning pääsenud  suurtest võlgadest. Kui me näeme enda töö mõju teistele inimestele, muutub ka meie töö tähenduslikumaks.

Jah, on ka ameteid ja töid, kus tähendust ehk mõju teistele inimestele on tõepoolest raske leida. Samas on olemas aga ka võimalus mitte hoida jäigalt kinni oma ametijuhendist, vaid üritada ise oma piire laiendada. Kui sa oled hea tegija, siis äkki sobid näiteks mentoriks oma kolleegidele.

Kui inimesed ise loovad oma tööle tähendust, siis on nad ka õnnelikumad. Ja tulemuslikumad. Grant tegi koos kolleegidega eksperimendi Google'is, kus lasi müügiinimestel 90 minuti jooksul mõelda välja eirnevaid viise, kuidas nad saaksid teisi kolleege aidata ja muuta oma töö tähenduslikumaks. Kuus nädalat hiljem hindasid nende juhid ja kolleegid nende rahulolu taset ja ka tulemuslikkust kõrgemaks kui enne eksperimenti. Ning kui nad said veel lisaks omandada uusi oskusi olulisemate muutuste toetuseks, säilis nende kõrge rahulolu ja tulemuslikkus tase vähemalt kuue kuu jooksul.

Tähenduse otsimine ja leidmine tähendab olla inimene. Mida rohkem inimene saab hea asja või teiste heaolu nimel panustada, seda tähendusrikkam on tema töö ja elu. Ja seda tulemuslikum ja õnnelikum ta on.