• Mida on vaja otsustada?
• Kõik otsuse juures olulised muutujad ja asjaolud, mis Sa arvad lõpptulemust mõjutavat.
• Milline Sinu arvates lõpptulemus olema saab?
• Miks Sa nii arvad?
Kahneman usub, et sellise lihtsa süsteemi sisse seadmine aitab vähendada tagantjärele tarkuse kasutamist asjaolude hilisemaks selgitamiseks ja õigustamiseks ning suunab meid päriselt oma otsustest õppima.
Kui me asju kirja ei pane, siis kaldume teatud sündmuste puhul neid hiljem põhjendama väitega stiilis “ma-teadsin-seda-ette”. Fenomeni nimetus on inglise keeles hindsight bias.
Kuidas see märkmik meid siis õppima “sunnib”?
Väga lihtsalt. Esiteks – kuna kõik asjaolud on kirjas, on Sul alati võimalik “aeg tagasi kerida” ja lugeda, kuidas Sa tegelikult otsustamise ajal mõtlesid ning seejärel hinnata kas said õige tulemuse, sest tegid õige valiku või hoolimata sellest, et tegid vale valiku? Kas said õige tulemuse, sest tegid õige valiku või hoolimata sellest, et tegid vale valiku?
Teiseks - vahel me nii väga tahame otsustada või mingit seisukohta omada, et me ei kuluta piisavalt aega selleks, et olukorda mõtestada ja mõista. Me ei loe läbi kogu artiklit, sest arvame, et teame juba poole peal mida autor öelda tahab. Me ei kuula vestluskaaslast lõpuni, sest usume, et saime juba tema seisukohast aru. Ühesõnaga – otsustame liiga vara.
Otsustamismärkmiku täitmine sunnib meid aga rohkem süvenema juba otsuse tegemise ajal: mida ma hetkeolukorrast arvan, milliseid tulemusi ootan ja miks ma nii arvan.
Loe lisaks: www.maripuu.eu/blogi