Autor: Tekstibüroo Päevakera • 8. september 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keelenõu: väldi kantseliiti tekstides!

Lihtsuses peitub võlu. Täpselt sama põhimõte kehtib ka ametitekstide koostamisel. Loe tekstibüroo Päevakera toimetaja Helika Mäekivi nõuandeid, kuidas vältida kantseliiti tekstides.

Toimetamisel ja koolitustel olen tähele pannud, et vahel peetakse kantseliiti üheks allkeeleks, mille kasutamine oleks nagu mõnes kontekstis õigustatud ja isegi asjakohane. Üks ametnik on mulle öelnud, et minu pakutud kantseliidivabadus on nende asutuses ebakorrektne ja taunitav, sest tekst muutub siis liiga lihtsaks ja labaseks.

Teise ametimehe arvates on kantseliiti mitut sorti: nimelt väitis ta minu parandusettepanekute peale, et mul on oma kantseliit ja tal oma, jäägu teksti ikka tema eelistatud kantseliit … Seepärast näib, et mõned ametlike tekstide koostajad on tohutusuurel eksiarvamusel, nagu oleks kantseliit midagi head ja õiget.

Lugejal on raske ja vahel isegi võimatu kantseliitlikust tekstist mõtet üles leida, rääkimata sellest arusaamisest. Kantseliidi vastand on selge keelega tekst, kus puuduvad tarbetud sõnad, kus pikkust korvatakse tegusõnarohkete kõrvallausetega, kus mõtte leiab lihtsalt üles ja see kulgeb ladusalt lausest lausesse ja lõigust lõiku. Selge keelega tekst on toimetatud ja lihvitud, see särab ja kutsub lugema. Osa meie ametlikest tekstidest aga põrmugi sellised välja ei näe.

Vaatame põgusalt kantseliidi põhitunnuseid.

SÕNAD

1. Osa inimeste hulgas levib arusaam, et keeruliste ja tühjade sõnade kasutamine teeb teksti kuidagi tähtsamaks. Näiteks kirjutatakse

antud projektist, käesolevast projektist, nimetatud projektist, kuigi selgem oleks lihtsalt projekt või see projekt;

remonditööde teostamise tähtajast, kuigi saaks öelda ka remonditööde tähtaeg,

inimressursist, kuigi inimlikum oleks töötajad, personal vms,

rahalistest vahenditest, kuigi see on enamjaolt sama mis raha.

täiendavatest töödest, kuigi kirjakeele normi järgi oleks parem lisatööd, muud tööd, kõrvaltööd;

omab olulist mõju, kuigi mõeldud on avaldab suurt mõju;

uuringu sisendist, kuigi silmas on peetud uuringu alust, alusmaterjali, asja, millele uuring tugineb;

tõelistest väljakutsetest, kuigi hägu kaoks, kui räägitaks eesseisvatest põnevatest ülesannetest, suurest proovilepanekust, tõelisest tuleproovist, vahel ka suurtest probleemidest, raskustest, katsumustest;

arengusse panustamisest, kuigi mõtted selgineksid väljenditega arengule kaasa aitama, arengut soodustama, edendama, tagant tõukama, teinekord ka lihtsalt arendama;

ootame teie omapoolseid ettepanekuid, kuigi sama selge on ka ootame teie ettepanekuid.

Väga paberimäärijalikud on väljendid läbi viima, sisse viima, välja tooma ja paika panema, mille normikohane tähendus ja kirjakeelde sobivad asendusvasted leiab õigekeelsussõnaraamatust.

Kuna eesti kirjakeeles ei ole väga tohutuid stiilierinevusi, siis olen alati soovitanud keerukate tekstide kirjutajal mõelda, kuidas ta oma mõtet vanaemale, sõpradele või lastele edasi annaks. Olen mõtisklenud, et kui naisametniku kodus on piim otsa saanud, mees ei jõua poodi ja lastel tuleks ise selle järele minna, siis kas ta tõesti ütleb oma lastele: „Sain sisendi, et meil puuduvad teatavad piimatooted. Käesolevaga tuleb paika panna uus tegevuskava. Kuna meil meessoost täiskasvanud inimressurss ei saa kaubandusvõrgu külastamisse panustamist läbi viia, on vajalik delegeerida antud toote soetamise projekt täiendava väljakutsena teile. Palun kasutage teile vabaks kasutuseks antud rahalisi ressursse ja käivitage nimetatud toote ostmise protsess.”?

2. Teine hulk bürokraate leiab, et kui kasutada võõrsõnu, on tekst palju mõjusam. Tegelikult ebamäärastab võõrsõna (eriti inglise keele mõjul) sageli mõtet ja lugejal võib olla päris raske aru saada, mida silmas on peetud. Omasõna on emakeelekõnelejale alati selgem ja parem tajuda. Ometi pannakse kirja näiteks

konstruktiivne koostöö, mis on omasõnaga sisukas, asjalik, tulemuslik, viljakas, edasiviiv vm koostöö;

ambitsioonikas eesmärk, mis on selgemalt öeldes julge, südi, kaugeleulatuv, sihikindel vm eesmärk;

kommunikatsioon, mille puhul pole tänapäeval kindel, kas tegu on suhtlusega, teabevahetusega, teabe jagamisega, teabe edastamisega, teavitamisega, pressiesindusega, teatega, lävimisega vm-ga;

drastiline kasv, mis on eesti keeli olenevalt kontekstist järsk, hüppeline, kiire, ootamatu, otsustav, kaalukas, ehmatav, heidutav jm kasv;

fokuseerimine, mis võiks olla ka keskendumine, tähelepanu pööramine, tähelepanu keskmes olemine, lähemalt vaatlemine, tulipunkt jne.

initsieerimine, mille puhul saab omasõnadest valida, kas tegu on algatamisega, alustamisega, alguse tegemisega vm-ga;

parimad praktikad, mis on inglise toortõlge ja mille kohta on eesti keeles aastaid olnud parimad tavad, vahel ka kogemused;

regulatsioon, mille puhul ei saa ka ametnik ise alati aru, kas ta räägib üldiselt õigusaktidest või kitsamalt seadustest, määrustest, korrast, käskkirjast, reeglitest, nõuetest või sätetest.

Kõige väiksem tähenduslik tekstiüksus on sõna. Eraldi võttes on see ju pisiasi. Kogu maailm koosneb aga pisiasjadest, seepärast tuleks ka sõna osata valida, et kogu tekst oleks tulemuslik ja jõuaks lugejani. Pole ju asjata öeldud, et lihtsuses peitub võlu ja et kõik geniaalne on lihtne – täpselt sama põhimõte kehtib ka ametitekstide koostamisel. Seega vältigem tühje, uduseid ja võõraid sõnu.

 

Loe lisaks www.paevakera.ee/blog.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700