Autor: Toomas Õunap, akupunktuur.eu joogatreener • 1. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paljud meist ei saa küllaldaselt head und väikeste laste, vahetustega töö, stressi või unehäirete tõttu. Kui me ei saa regulaarselt piisavalt magada, avaldab see mõju meie meeleolule ning vaimsele võimekusele, mille hulka kuulub ka meeldejätmine. Hea une puudus viib meenutamise taseme alla ning tingib mälu olulise nõrgenemise.

"Ilma piisava uneta vähenevad meie kognitiivsed võimed ja see tähendab, et häiruvad mõtlemise protsessid ja võime teha kohaseid ja täpseid otsuseid õigel ajal,”kinnitab Une Tervise Fondi juhatuse esimees dr David Hillman. “Muud ebapiisava unega kaasnevad mõjud on reaktsiooniaja pikenemine, koordinatsiooni taju muutus, mälu nõrgenemine ja meeleolu järsk kõikumine.”

"Erinevad ahelad ajus on aktiivsed ärkvelolekul ja nende retseptoreid pommitatakse pidevalt," selgitab dr Hillman. "Kui sa ei maga korralikult, ei võta sinu aju päevasel ajal teavet kohaselt  vastu.”

Unepuudus võib mõjutada õppimist, inimestevahelisi suhteid ja efektiivsust. "Irooniline, et inimesed püüavad vahel magada nii vähe kui võimalik, püüdes teha sel ajal võimalikult palju. Tegelikult ei saa nad neid tegevusi teha sama hästi, kui siis, kui nad on saanud piisavalt magada. Eriti kehtib see õhtuste ja öiste õpingute kohta" ütleb dr Hillman.

Keskmine inimene vajab soovituslikult kaheksa tundi kvaliteetset und. Mõni sellest rohkem, mõni vähem. Lapsed vajavad rohkem und kui täiskasvanud. "Oluline on pidada meeles, et hea une tagamiseks 8 tundi voodis viibida, ei tähenda laisklemist. See on füsioloogiliselt vajalik järgmise päeva heade tulemuste saamiseks," ütleb dr Hillman,

Miks me ei saada piisavalt magada?

Une Tervise Fondi poolt uuritud sagedasemad põhjused on:

*Liiga palju kofeiini, alkoholi ja unerohtu

*Vahetustega töö

*Söömine ja joomine hilja õhtul

*Suutmatus minna varem voodisse

*Unehäired (nagu unetus, uneapnoe või rahutute jalgade sündroom)

*Teised meditsiinilised seisundid ja rasedus

*Ravimite kõrvaltoimed

10 nõuannet paremaks uneks

*Loo regulaarne magamise aeg. Proovige magama minna igal õhtul samal ajal ja ärgata igal hommikul samal ajal.

*Paljud kulutavad aega voodis lugemiseks, ärgates aga jäädakse voodisse pikemalt. Sellisel juhul kulutame aega tarbetult, selle asemel, et oma ajul ja kehal puhata lasta.

*Toimeta elektroonilised seadmed magamistoast välja. Televiisor, arvuti ja nutitelefon jne mõjutavad sinu une kvaliteeti.

*Püüa mitte kasutada arvutit, nutitelefoni või tahvelarvutit üks tund enne magamaminekut.

*Püüa enne magamaminekut lõdvestuda.

*Ära tegele enne magamaminekut probleemidega.

*Leia lõdvestumise tehnikad, mis sinu jaoks töötavad.

*Veendu, et sinu magamistoas oleks mugav: vaikne, pime, sobiv temperatuur ja õhutuse reguleerimise võimalus. 

*Väldi alkoholi, kofeiinijooke ja sigarette. Alkohol võib aidata küll uinuda kuid häirib une kvaliteeti. Kofeiin ja nikotiin sigarettides on stimulandid, mis võivad sind ärkvel hoida.

*Kui sul on raskusi uinumisega väldi päevaseid uinakuid. Magamine päevasel ajal võib teha uinumise öösel raskemaks. Kui päevane uinak on vajalik, piisab 15- 25 minutist.

*Väldi unerohtusid, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Unerohi ei lahenda sinu unetuse põhjuseid.

2. oktoobril algaval Mälu tugevdamise ABC kursusel käsitletakse lisaks piisava une tagamisele ka teisi olulisi tegureid, et hoida oma aju virge, mõtlemise protsess selge ja meeldejätmise ning meenutamise võime hea. Lisaks mälu parandavatele võtetele tehakse ka erinevaid füüsilisi harjutusi aju verevarustuse parandamiseks, pingete vabastamiseks ja keha lõdvestumiseks, mille tulemusel paraneb ka unekvaliteet.