Keelenõu: mis tuleb pärast koolonit?

Kooloni kasutamise reeglid tuletab meelde tekstibüroo Päevakera toimetaja ja koolitaja Helika Mäekivi.

Eesti keeles kasutatakse koolonit mitmel eesmärgil. Üks kasutusviise on koondlauses. Nagu nimetuski ütleb, koondab see kokku üksteisega võrdsed lauseosed, näiteks

Kevadel tärkavad paljud lilled: lumi- ja märtsikelluke, sinilill, karukell, nartsiss ja tulp.

Vahel on sellised loeteluga laused ka ilma tegusõnata, näiteks

Levinumad koduloomad: koer, kass, hamster, kalad.

Vaevalt et keegi üldse arutleb küsimuse üle, millise tähega peaks algama sellistes lausetes koolonijärgne sõna. Tavapärase tajuga keelekasutaja kirjutab automaatselt väikese tähe. Niipea aga, kui teksti stiil muutub asjaliku(ma)ks, arvatakse millegipärast sageli, et suur esitäht oleks sobivam. Ei ole midagi sobivam, paneme ikka ametitekstis ka kooloni järele väikese algustähe.

Koosolekul osalesid: osakonnajuhataja Triinu Tamm, raamatupidaja Pille Kuusk ja sekretär Ene Kask.

Protokolli allkirjastasid: direktor Tarmo Lepp ja sekretär Margus Pärn.

Sekretäri ülesanded: dokumentide haldamine ja korrashoid, koosolekute ettevalmistamine ja protokollimine, kutsete saatmine, telefonile ja e-kirjadele vastamine, külaliste vastuvõtmise korraldamine.

Protokolli asukoht: direktori kabinetis protokollide kaustas

Ametikoht: haldusjuht

Veel tihedamini kipub koolonijärgne väike täht meelest minema siis, kui lauseliikmed pannakse üksteise alla, s.t moodustatakse selgemalt liigendatud loetelu. Lühemat sorti loeteludes moodustavad kokkuvõtulause ja selle liikmed sageli ühe lauselaadse terviku, mille järele pannakse punkt. Ja keset sellist tervikut ei ole ju mõtet niisama üht esisuurtähte panna, kui see pole just nimi.

Otsuse tegemisel võeti aluseks kolm kriteeriumi:
a) keeleoskus,
b) üldarvutioskus,
c) suhtlemisoskus.

Samasugune vormistusviis sobib ka veidi pikemate loeteluliikmete puhul: kooloni järel ikka kõik liikmed väikese esitähega.

Kui olete sisse loginud, saate:
1) vaadata kontoseisu;
2) näha maksmata arveid ja makseajalugu;
3) maksta arveid;
4) sõlmida, muuta, peatada ja lõpetada lepinguid.

Pikkade loetelude puhul kehtivad teised juhised. Siis pruugitakse hoopis punkte: kokkuvõtulause lõpeb punktiga, liigendustähiseks on number ja punkt, loetelu liikmed algavad suure esitähega ja iga liikme lõpus on veel üks punkt.

Aga tuleme tagasi kooloni juurde. Mis siis pärast teda tuleb? Eesti keeles üldjuhul väikese esitähega sõna. Seda võiks kõikide automaatsete arvutiseadete kiuste meeles hoida.

 

Loe lisaks www.paevakera.ee/blog

Osale arutelus

  • Tekstibüroo Päevakera

    Tekstibüroo Päevakera

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine