Keelenõu: kas õige on kirjutada euri või eurot?

Eurid on jõudnud kirjalikku asjalikku teksti. Ametlikus, asjalikus ja tarbekeeles on kohane aga pruukida sõna euro ning euritamine ei sobi, kirjutab tekstibüroo Päevakera toimetaja ja koolitaja Helika Mäekivi.

Sellist tähekombinatsiooni võime iga päev nii suulistes kui ka kirjalikes tekstides kohata. Kirjas on see kord väiketäheline eur, kord suurtäheline EUR, seda käänatakse kujul euri ja EURi ~ EUR-i.

Läbiva suurtähega EUR ja selle käändevormid EURi, EURile, EURiga jne kajastavad euro rahvusvahelist lühendit. See sobib tekstidesse, kus käsitletakse riikidevahelist kaubandust, pangandust, valuutateemasid vms ja kus on sageli juttu teistestki vääringutest, mis on samuti lühendiga kirja pandud. Veel on lühend EUR omal kohal kursivahetustabelites. Loomulikult pole vale kasutada nendes valdkondades ka sõna euro. Väiketähelised eur ja euri on ilmselt lihtsalt kellegi laiskuse või mugavuse väljendus ning nende kasutamisele on raske õigustust leida.

Euroopa Liidu liikmesriikide keeltes on enamjaolt kasutusel sõna euro, bulgaaria ja vene keeles e???, kreeka keeles e???. Üheski keeles pole olnud tarvidust niigi pikukest sõna euro suuliselt ega kirjalikult lühendada, ammugi eesti keeles, kus lühendeid kasutatakse teiste keeltega võrreldes vähem.

Ometi on eurid on jõudnud kirjalikku asjalikku teksti. Raamatupidamisteenuse eest tuleb arve järgi tasuda 80 euri, endast lugu pidavad hotellid pakuvad kodulehel ööbimist 75 euri eest, arvutipoe hinnakirjas on mälupulga väärtus 10-12 euri, apteegis on hambaharja hinnasildil kirjas 3.50 EURi, veoteenus maksab 13 EURi tund, spaapakett on saadaval kohe, kui on tasutud 72 EUR-i. Viimaste näidete puhul tekib küsimus, et kui kirjapilt liigub alati lihtsuse poole, siis kuidas on keelekasutajal lihtsam trükkida kolme trükitähte ja üht väikest, mitte aga sõna eurot.

Kõrvalepõikena oleks huvitav teada ka seda, kas euri-lembesed kasutavad seda sõna ka muus käändes kui omastav ja osastav. Kas näiteks nad kirjutavad luhvtitage eurisid või eurosid, siin saab maksta euridega või eurodega, investeerime eurisse ~ euri või eurosse, tuleb hakkama saada eurita või eurota? Ja kuidas nad kasutavad tuletisi: kaheeurine või kaheeurone, eurimakse või euromakse, eurisent või eurosent?

Teise kõrvalepõikena tuleb rääkida veel ühest lühendusviisist. Arvurikastes tekstides on vahel MEURid ja TEURid: näiteks 14 MEURi tähendab 14 miljonit eurot ja 24 TEURi tähendab 24 000 eurot. Selline meuritamine ja teuritamine on meie keeles võõras, sest miljonit lühendatakse meil kujul mln, mitte M, ja tuhandeliste puhul on kolm nulli lühem kui ingliskeelne neljatäheline lühend, nii et pikema ja võõra lühendi kasutamine pole eriti otstarbekas.

Võtame nüüd eeltoodu kokku. Kirjakeele normi ja Eesti Keele Instituudi keelenõuande järgi on ametlikus, asjalikus ja tarbekeeles kohane pruukida sõna euro ning euritamine ei sobi. Samuti tuleks vältida lühendeid MEUR ja TEUR. Vabas suhtluskeskkonnas kasutatavate sõnavormide eest vastutab igaüks ise.

 

Loe lisaks www.paevakera.ee/blog.

Osale arutelus

  • Tekstibüroo Päevakera

    Tekstibüroo Päevakera

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Aasta suurejooneliseim sündmus Radisson Blu Sky Hotelis!

Jõulupidu, kui üks ettevõtte olulisemaid sündmusi, on oodatud nii töötajate kui ka koostööpartnerite poolt. Radisson Blu Sky Hotel pakub peohõngulist atmosfääri ning erakordset elamust, mida elevusega oodatakse ja soojusega meenutatakse. Meie eesmärgiks on täita teie soovid ja ergutada maitsemeeli hõrgutistega, milles traditsioonid kohtuvad mitmekesise tänapäevaga.

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara