Keelenõu: tasu ei ole kõrge, vaid suur

Lugesin artiklit ühest päevalehest, mis rääkis sellest, et kõrgeim tunnitasu on 40–49-aastastel doktorikraadiga palgatöötajatel. Olin siiani arvanud, et kui üldse, siis statistikainimesed oskavad raudselt vahet teha, mis näitajad on kõrged ja tõusevad ning milliseid neist on suured ja suurenevad. Artikli põhjal selgus, et kõik ei oska, kirjutab tekstibüroo Päevakera toimetaja ja koolitaja Helika Mäekivi.

Kogu kirjutises ei olnud mitte kordagi kasutatud normikohaseid tegusõnu – valitud olid tõusma ja langema, ehkki tekstis kirjeldatud näitajad saavad ainult suureneda või väheneda.

Juttu oli kolmest näitajast: (bruto)tunnitasust, arvust ja osatähtsusest. Esimene ja teine on arvulised näitajad ning teatavasti on arvud suured või väikesed, suurenevad, kasvavad või vähenevad ja kahanevad. Ka abstraktsõna tähtsus on suur ja suureneb, järelikult teeb seda ka osatähtsus. Seega oleks kogu tekstis tulnud kasutada teist tegusõna.

Mis tingib sellise tähendusnihke? Kunagi ammu tegi seda vene, nüüd inglise keel, kus high tähendab nii suurt kui ka kõrget ja vastavalt low viitab nii väikesele kui ka madalale. Meie keeles on need omadussõnad aga tähendusvahega. Näiteks suur mets ei ole sama mis kõrge mets, väike nõu on teise kujuga kui madal nõu.

Samuti on erineva tähendusega nende omadussõnadega koos käivad tegusõnad, nt lapsel käed kasvavad, aga klassis käed tõusevad, veekogus väheneb, ent veetase alaneb, ehituse käigus lifti suurendatakse, aga lifti tõstetakse kraanaga üles.

Maire Raadik on Uno Mereste kaudu selgitanud rusikareeglit: hulgad ja mahud on eesti keeles tavaliselt suured või väikesed ja muutudes suurenevad/kasvavad või vähenevad/kahanevad, tasemed ja määrad on aga kõrged või madalad ja tõusevad või langevad/alanevad. Suurenemise all mõeldakse tavaliselt seda, et midagi kasvab kas mahu, arvu või väärtuse poolest, tõusmise korral liigub aga näitaja sageli üles või alla. Näitlikustagem seda reeglit.

Kõrge ja madal on ning tõuseb ja langeb

1) tase, määr, järk, aste, kategooria, tasand, künnis jm (ka elatustase, karistusmäär);
2) hind;
3) protsent ja suhtarv.

Suur ja väike on ning suureneb, kasvab ja väheneb, kahaneb

1) arv, hulk, maht, kogus, koefitsient jm;
2) rahalist väärtust väljendavad kulu, tulu, sissetulek, hüvitis, toetus, eraldis, maksumus, laen jm;
3) abstraktsed nõudlus, haigestumus, tööpuudus, oht, tootlikkus, mõju, osakaal, tarve, huvi, väärtus, konkurents, turvalisus, panus, võrdväärsus, vajadus, vastutus, tähelepanu jm;
4) olendite, esemete või nähtuste omadused: pädevus, soov, tahe, suutlikkus, võime, oskus jm.

Nii kõrge kui ka suur võivad olla kaua aega rahvalikus kasutuses olnud palk, pension, stipendium, maksud, uuematest sõnadest lisandub aktsiis.
Tähele tuleks panna, et mõõtu väljendavad omadus- ja tegusõna jäävad samaks ka siis, kui nimisõnale lisatakse mõni esiosa. Näiteks teab enamik inimesi, et väärtus on suur, ent lisandväärtusest rääkides hakatakse eelistama kõrget (vrd high added value). Paljud on kursis, et oskus saab olla suur või väike, kuid kutseoskust peetakse kõrgeks või madalaks (vrd high/low qualification). Võrdluseks toodud ingliskeelne vaste näitab, kust see meile on jõudnud. See mõju võib sealjuures olla alateadlik.

Muidugi on ka suure ja kõrge kasutamisel palju erandeid ja lahtisi otsi, kuid peamised põhimõtted olen nüüd ära rääkinud. Seega siis oleks ülalnimetatud artiklis pidanud nii (bruto)tunnitasu, arv kui ka osatähtsus olema suured või väikesed ning nende muutust oleks tulnud kajastada sõnadega suurenema, kasvama või vähenema, kahanema.

 

Loe lisaks www.paevakera.ee/blogi.
 

Osale arutelus

  • Tekstibüroo Päevakera

    Tekstibüroo Päevakera

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara