Keelenõu: väike või suur algustäht tähtpäevasoovide kirjutamisel?

Viimasel ajal on levinud õnnesoovide kirjutamine läbiva esisuurtähega. Kõige tuntumad neist on mõistagi Head Uut Aastat!, Häid Jõule! ja Palju Õnne Sünnipäevaks!. Kuidas on aga õige, loe siit.

Õnnesoovide kõrval või nende toel levib aga ka pühade ja tähtpäevade esisuurtäheline kirjapruuk, eks jällegi ühe teise keele eeskujul. Olgu täna üle korratud, et eesti keeles on pühade ja tähtpäevade nimetused väikese esitähega, välja arvatud nendes esinevad nimed. Sealjuures on ükskõik, kas see püha või tähtpäev pärineb rahva- või kirikukalendrist või on seotud meie riigi või maailmaga. Et oleks veel selgem, võtame tuntumad päevad 2014. kalendriaasta järgi läbi.

uusaasta, kolmekuningapäev, nuudipäev, taliharjapäev, tõnisepäev, Tartu rahu aastapäev, küünlapäev, valentinipäev, sõbrapäev, iseseisvuspäev, vastlapäev, tuhkapäev, naistepäev, emakeelepäev, paastumaarjapäev, karjalaskepäev, palmipuudepüha, vaikne neljapäev, suur reede, lihavõttepühad, esimene ülestõusmispüha, jüripäev, kevadpüha, volbriöö, nigulapäev, emadepäev, lastekaitsepäev, Eesti lipu päev, esimene nelipüha, leinapäev, võidupüha, jaanilaupäev, jaanipäev, seitsmemagajapäev, heinamaarjapäev, seitsmevennapäev, jaagupipäev, lauritsapäev, Eesti taasiseseisvumispäev, pärtlipäev, vanavanemate päev, madisepäev, mihklipäev, luukapäev, hingedepäev, isadepäev, mardipäev, kadripäev, andresepäev, esimene advent, nigulapäev, toomapäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha, jõulud, jõulupühad, aastavahetus

Seega ei tee suure esitähe reeglivastane kasutamine eesti keeles püha suuremaks, õnnesoovi võimsamaks ega soovijat vägevamaks. Samuti ei näita see ka mingit erilist omapära, nagu vahel arvatakse, sest ausalt öeldes ei ole ju võõralt laenamine kuigi originaalne, vaid pigem kohatu ja pealiskaudne. Originaalne on pigem see, kui üks õnne- või pühadesoov oma keele vahenditega nii põnevalt ja huvitavalt edastatakse, et see jääb terveks aastaks meelde.

Soovin Teile üsna ebaoriginaalselt väikese esitähega tüüneid jõule ja ülemeelikut aastavahetust!
 

Loe lisaks www.paevakera.ee/blogi

Osale arutelus

  • Tekstibüroo Päevakera

    Tekstibüroo Päevakera

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Nelja Energia AS otsib BÜROOJUHTI

Manpower OÜ

19. november 2017

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine