Hoiakute roll muutustes on ülehinnatud

Raimo Ülavere (koolitaja)
Raimo Ülavere (koolitaja)

“Me peame panema ta aru saama, et …” raksatab juht käega lauale. Järgneb jutt sellest, kuidas vaja on hakata muutma inimese hoiakuid, et siis muutuks ka tema käitumine. Kas see ka tegelikult nii on, sellest kirjutab koolitaja Raimo Ülavere.

Ja sagedamini kui tahaks, ollakse varsti sama lõhkise küna ees – isegi kui hoiakud on muutunud, ei kipu inimesed seepärast veel oma käitumist muutma. Ometi on see kõik ju nii “talupoja mõistusega” lahti seletatav: käitumine tuleneb hoiakutest. Seega muutust peaks alustama hoiakute muutumisega – kõik need teadlikustamised, enda sisse vaatamised ja muu taoline, mida koolitustel-coachingutel ka tehakse. Lootuses, et sellele järgneb muutus käitumises. Ent jällegi, sagedamini kui me tahame tunnistada – ei järgne. Pigem taandub see teemakasti “hea teada” – olen nüüd endast teadlikum.

Tuntuim eksperiment

Inimeste hoiakud vs käitumine muutuses on igavana teema ja selle kohta on tehtud päris hea hulk eksperimente. Üks tuntumaid neist tehti 1965. aastal USAs ühes ülikoolis. Teetanus ehk kramptõbi on kole haigus ning ehkki tänapäeval oleme me kõik selle vastu vaktsineeritud, oli siis teetanuse vastu vaktsineerimine veel uus asi. Ning eksperimendi tegijad otsustasid seda ära kasutada, et näha, mis viiks inimesed tõenäolisemalt konkreetsetele tegudele ehk vaktsineerima.

Üliõpilased jagati kahte gruppi ning neile anti kätte lehekesed, kus oli kirjeldatud teetanuse haigust. Mõistagi koos soovitusega kiiresti minna vaktsineerima. Kahe grupi vaheline erinevus seisnes kirjelduste koleduses – esimese grupi lehekestel olid õõva tekitavad pildid koos karmi tekstiga jubedustest, mida teetanus võib inimesega teha (ja see on tõepoolest jube). Ja teisel lehekesel pilte polnud ja ka tekst oli mahedam. Siis mõõdeti gruppides hoiakuid ning vahe oli väga märgatav – esimese grupi inimesed oli palju enam veendunud, et vaktsineerimine on hea mõte. Ent siis mõõdeti ka seda, palju reaalselt läks vaktsineerima. Ning tulemuseks nähti, et… gruppides vahet polnud. Mõlemast grupist läks umbes 3% inimesi vaktsineerima. Seega, muutunud hoiak ei tähendanud veel kaugeltki seda, et inimesed hakkaksid ka teistmoodi käituma.

Triki tegi ära käitumisjuhise loomine

Siis tegid eksperimendi tegijad veel järelkatse. Lehekestele lisati kaart, kus saab vaktineerimist teha ning kellaajad, mis ajal inimesi oodatakse. Lisaks palusid lehekeste jagajad inimestel välja mõelda, millal ja kuidas nad saaksid vaktsineerima minna. Ning vaktsineerima läks ligi kümme korda enam inimesi – 28%. Kusjuures polnud vahet, kas tegu oli piltidega või piltideta lehekesega. Seega, n.ö triki tegi ära konkreetne plaan ja endale käitumisjuhise loomine, mitte suur muutus hoiakutes.

Muuseas, tõsi, päris ilma hoiakutega tegelemiseta ka ei saa. See on seotud eelkõige käitumise tähenduslikkusega – keegi meist ei taha olla masin ja teha asju lihtsalt seepärast, et teha. Mingi mõte peab sel asjal ikka olema. Ent iva on selles, et sageli tundub hoiakute tähtsus käitumisele suunajatena olevat ületähtsustatud. Me mõtleme, teadvustame, analüüsime. Tunnistagem, see on ka omamoodi mõnus ja ohutu. Ent sageli tegudeni ei jõua. Sest see on sageli ohtlik ja ebamugav.

Muutustele kaasamises on võtmesõnad lihtsus ja konkreetsus

Mis selle teadmisega siis peale hakata? Ehk seda, et muutuste juhtimise korral võib-olla tasub vahest veidi vähem auru panna selgitamisele, teadvustamisele, analüüsimisele, idee müügile ning veidi rohkem sellele, kuidas ja mida inimesed nüüd tegema kavatsevad hakata. Konkreetselt. Ehk keerulise hoiakute muutmise tee asemel pöörata tähelepanu sellele, kuidas teha muutus inimeste jaoks võimalikult lihtsaks, väikeseks tükiks ja konkreetseks käitumisejuhiseks. Oluline on seejuures, et kavatsus ja plaan ja käitumine oleks niipalju kui võimalik inimese enda valik. Siis on ka pühendumus kõrgem.

Ning kui muutus on töös, kui inimesed juba teevad asju oma plaanide järgi, küll need hoiakud ka käitumisele järgi tulevad…


Loe lisaks www.mindsweeper.ee/blogi/.

Osale arutelus

  • Raimo Ülavere

    Raimo Ülavere
    coach ja koolitaja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara