Kuidas valida suhtekorraldusagentuuri?

partner

kõik blogid - PR-blogi Vare & Jaakkola

Kõik blogid

Suhtekorraldusagentuuride tööpõllul on viimasel ajal märgata kasvavat trendi – kliendid valivad väiksema agentuuri, et saada paremat teenust. Kas selline suhtumine õigustab ennast ja toob kliendile loodetud kasu?

Suhtekorraldusagentuuri kui strateegilise partneri valimine on keeruline ülesanne, eriti nende ettevõtete jaoks, kus seda tehakse esmakordselt. Kaaluma peab päris mitut punkti:

Millised on agentuuri teised kliendid? See punkt on oluline teenuse eetilisuse pärast. Nimelt ei luba suhtekorraldajate tööeetika nõustada korraga kahte või enamat ühe valdkonna ettevõtet, sest huvide konflikt on kiire tekkima. Mõned suured agentuurid, kus töötab kümneid inimesi, lähevad sellistel puhkudel kergema vastupanu teed ja ütlevad, et konkureerivate klientidega tegelevad erinevad inimesed, kes omavahel ei suhtle. Mil määral see reaalselt usutav ja võimalik on, jääb iga kliendi otsustada.

Konsultantide hulk. Olles valinud strateegilise partneri,  ei soovi keegi põrkuda probleemiga, et konsultant on haige või pidevalt hõivatud. Sellisteks puhkudeks on agentuurides tööl mitu konsultanti, kes saavad vajadusel võtta üle haigestunud kolleegi kliendid. Seega tasub valikut tehes alati uurida, millised on konsultandi asendusvõimalused.

Referentsid. Kogemused on kindlasti väga olulised ja annavad aimu, milleks on agentuur võimeline. Kui referentsid on eeskujulikud, tasub selle agentuuri kasuks otsustada. Samas on otstarbekas referentse tähelepanelikult uurida ja vajadusel küsida, kui kaua mõnda konkreetset klienti konsulteeriti. Nii võibki välja tulla, et pikas kliendinimekirjas on enamuses lühiajalised projektid, mitte strateegilised koostööd. Samuti võib selguda, et agentuur ei oska oma kliente hoida – see annab aimu halvast kliendisuhtlusest.

Tulemustele orienteeritus. Veel  üsna hiljuti ei olnud enamus Eesti agentuure valmis klientidele tehtud tööd adekvaatselt mõõtma. Selle asemel koguti kokku ajaleheväljalõikeid ja esitati neid tulemuste pähe. Head agentuurid on alati valmis oma tööd mõõtma just sel viisil, mis annab parima ja reaalse ülevaate tehtust.

Konsultandi sobivus. Kõik on ühtmoodi inimesed ja soovivad omavahelist klappi – muidu ei saa koostöö edukas olla. Ükskõik, kui head on konsultandi või agentuuri referentsid, ei tule tööst midagi välja, kui suhtekorraldaja lihtsalt ei klapi kliendiga. Kui agentuur sobib, aga konsultant mitte, tasub mõelda konsultandi vahetamise peale – selles pole midagi erakordset ja on mõistetav igale agentuurile.

Hind. Kahtlemata oluline, aga ainuüksi tunnihinna põhjal ei tasu otsuseid langetada. Harvad pole ka juhused, kus kallima tunnihinnaga agentuuri väljasaadetavad arved on hoopis väiksemad kui odavama tunnihinnaga konkurendil. Erinevus tuleneb töö kiirusest ning sellest on võimalik aimu saada juba enne lepingu sõlmimist, näiteks küsides, kui palju aega kulub agentuuril pressiteate või kommunikatsiooniplaani tegemisele.

Lisaks nendele punktidele on eduka koostöö puhul väga oluline personaalne suhtlus ja nn oma mees, väljaspool organisatsiooni, kes teab kliendi kõiki pisiasju ja detaile. Paratamatult on nii, et suurtes agentuurides, kus on tööl palju inimesi, on ühe konsultandi hallata mitu klienti.  Samuti vahetuvad inimesed sagedasti ja seetõttu puudub järjepidevus. Personaalne suhtlus ja võimalus süveneda on väärtused, mida soovivad kõik kliendid ja mida pakuvad vaid väiksed suhtekorraldusagentuurid, kelle kliendibaas pole veel üle pea kasvanud.  Peamiselt see ongi tinginud olukorra, kus kliendid otsivad strateegilist partnerit väikeste tegijate hulgast.