Kas on olemas avalik ja  mitteavalik elu?

partner

kõik blogid - PR-blogi Vare & Jaakkola

Kõik blogid

Olen paljudega arutlenud küsimuse üle, kas prominentsetel inimestel on lisaks avalikule elule ka  mitteavalik elu? Ehk selline  elu, kus võib teha asju, mis pole teises (avalikus) elus aktsepteeritud. Oleme korduvalt jõudnud järeldusele, et selline kaksikelu ja sellega kaasnevad uskumatud sündmused nagu valetamine, alkoholism, armukeste pidamine, korruptsioon või ebaeetilisus on võimalikud ainult Eestis, kus inimeste mälu on harukordselt lühike ja andestamis- ning unustamisvõime ütlemata suur.

Kuigi on täiesti loogiline, et avaliku elu tegelase eraelu on sama oluline kui tema professionaalne tegevus, kipub rõhuv enamus siinsetest prominentidest, sh ka poliitikutest seda unustama. Enamasti põhjendatakse seda eraelu puutumatusega ja lahususega tööalasest tegevusest. Tõde ei saaks olla kaugemal – olles otsustanud tegutseda poliitikas või lüüa läbi ärimaailmas, tuleb paralleelselt uute võimalustega arvestada ka karmimate reeglitega. Seaduslik ja ühiskonna moraaliga arvestav käitumine on osa sellest. Ka pärast kella viite õhtul. Mitte nii, nagu üks kõrge riigiametnik mulle hiljuti tõsimeeli selgitas, et paar klaasi veini ei vähenda tema sõiduoskusi ega takista tal autorooli istumast.

Poliitiku võime hallata oma eraelu ja kasvõi oskus saada hakkama korraga ühe elukaaslasega, näitab väga palju ka tema tööalase võimekuse kohta. Kui ühel õhtul on käevangus abikaasa ja järgmisel armuke, siis näitab see nii mõndagi ka tema tööstiili kohta. Paraku ei arva seda enamus Eesti poliitikuist ega ärimeestest. Ühelt poolt on põhjus meie äri- ja poliitkultuuri  nooruses, teisalt rahva madalates ootustes. Kui eestlased hääletaksid jalgadega, st boikotiks ebaeetilisi (ja ebaeetilise juhi/omanikuga) ettevõtteid ja poliitikuid, siis muutuks olukord kindlasti  paremaks. Paraku ei näita seda ükski märk ja nii osutuvadki valituks korrumpeerunud poliitikud ja ebaeetilised ärimehed tegutsevad aina kasvavate kasumitega.  Suuremate „jamade“ järel võetakse veidikeseks aeg maha ning astutakse aasta (või äärmisel juhul paar) hiljem puhta lehena lavalaudadele. Ettevõtjad kohendavad mainet reklaamikampaaniatega või loovad uusi äriühinguid ja kõik läheb endises taktis edasi.

Usun, et ka meedial on siin oma roll mängida – jättes kajastamata „väiksed libastumised“, sillutatakse teed suurematele ja kiidetakse need vaikides heaks. Nn eliit saab siit omakorda julgust minna üha kaugemale. Ma ei usu, et rahvas on rumal ega oska tahta paremaid poliitikuid või moraalinormidest kinnipidavat eliiti, pigem on valulävi väga madalaks lihvitud ja ootused väga tagasihoidlikud.

 Kindlasti on olemas ainult üks elu. Mitte kaks ega ka kolm kõrvuti toimivat paralleelreaalsust, kus on topeltstandardid ja erinevad arusaamad. Kuigi paljud näited räägivad teist juttu ja sageli tundub, et siinsete valijate ja tarbijate andestamisvõimel pole piire, liigume me kindlasti eetilisema ühiskonna poole, kus tõsised eksimused nõuavad vastutuse võtmist ning paharetil ei teki võimalust pärast väikest pausi end uuesti õige mehena avalikkusele esitleda.

 Jaan Vare, Vare & Jaakkola  partner