Blogi
Õigusblog Aivar Pilv
22.08.2011
Töövaidluste kohtupraktia on muutnud korra selgemaks
 |
| advokaadid |
|
|
Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse kohaselt tuleb esitada nõuded töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks töövaidluskomisjonile või kohtule 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse kättesaamisest alates. Muude töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ning rikutud õiguste kaitseks saab nõude esitada nelja kuu jooksul ja saamata jäänud töötasu nõuded kolme aasta jooksul.
Praktikas on toonud endaga mitmeid vaidlusi kaasa küsimus, millise tähtaja jooksul on võimalik esitada nõue hüvitise väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest. Riigikohus on oma 11. mai 2011. a otsuses nr 3 2 1-27-11 kõnealust küsimust selgitades märkinud, et kuigi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi aegumistähtaeg on 30 kalendripäeva, aegub hüvitisenõue töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest siiski üldise neljakuulise aegumistähtaja jooksul.
Seega on põhimõtteliselt võimalik esitada töövaidlusorganile esmalt üksnes töölepingu tühisuse tuvastamise hagi (30 kalendripäeva jooksul alates ülesütlemisavalduse kättesaamisest) ning vastav hüvitisenõue alles hiljem (4 kuu jooksul). Samas soovitab artikli autor siiski esitada kõik nõuded töövaidlusorganile üheaegselt, kuna see hoiab kokku nii enda kui kohtu aega ja kokkuvõttes ka menetluskulusid.
Samuti on Riigikohus kõnealuses otsuses leidnud, et kuigi riigilõivuseaduse kohaselt on riigilõivuvabad üksnes töötasu või palga nõudmise ning töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuded, tuleb riigilõivuvabadeks lugeda ka töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega seotud hüvitisenõuded. Kohtu hinnangul on põhjendamatu tõlgendus, mis võimaldaks riigilõivuvabalt esitada kohtule üksnes töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudeid, kuna töötajal ei ole üldjuhul õiguslikku huvi üksnes tuvastushagi esitamiseks, vaid ta soovib saada töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ka hüvitist. Seetõttu juhul, kui töötaja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu tööandjalt hüvitisi, ei ole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine iseseisvaks hagi esemeks ning riigilõivu küsimine nimetatud nõudelt ei ole põhjendatud.
Seega muudab Riigikohtu otsus töövaidlustes kohtusse pöördumise isikutele oluliselt kättesaadavamaks, kuna enam ei tule vastavalt hüvitisenõudelt tasuda riigilõivu, mis võib nõutava hüvitise summat ning riigilõivumäärasid arvestades osutuda suhteliselt kõrgeks.
Ühes teises hiljutises lahendis on Riigikohus aga selgitanud ka lõpparve koosseisus esitatavate nõuete aegumise küsimust (07. juuni 2011. a otsus nr 3-2-1-43-11). Nimetatud asjas esitas töötaja kohtusse hagi saamata jäänud lähetusrahade ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga väljamõistmiseks.
Kõnealuses otsuses leidis Riigikohus, et kolmeaastane aegumistähtaeg kehtib üksnes lõpparve koosseisus väljamakstavale töötasule, kuid lähetuskulude näol ei ole seaduse mõttes tegemist töötasuga. Seetõttu kohaldub nii lähetuskulude kui ka muude tasude osas (nt puhkusekompensatsioon) neljakuuline aegumistähtaeg ehk vastavad nõuded tuleb esitada töövaidlusorganile suhteliselt lühikese aja jooksul pärast töölepingu lõppemist.
Artikli autor on Kairi Tuulmägi, Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat.