Autor: Tekstibüroo Päevakera • 30. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keelenõu: kui speller veab alt

Kuigi speller on õigekirja kontrollimisel suur abimees, on see ikkagi vaid masin, mis ei mõista sõna tähendust ega konteksti, ei oska parandada valet käänet õigeks ega kustutada ebakorrektset liidet. Et olla kindel teksti õigekirjaveatuses, tasub see alati ise mitu korda läbi lugeda. Oma silm on kuningas.
Foto: theyoganomads.com
Suurem osa arvutikasutajaid pruugib teksti koostades õigekirjakorrektorit, rahvakeeli spellerit. Kuid ainuüksi selle peale lootma jäädes võib teksti tekkida naljakaid ja vahel ka muretsema panevaid kirjavigu, mida speller veaks ei loe, kirjutab tekstibüroo Päevakera toimetaja ja koolitaja Helika Mäekivi.

Aastate jooksul on igal keeletoimetajal kogunenud hulk sedalaadi sõnu, mille nad teksti lugemist lõpetades sageli otsingufunktsiooniga välja peilivad, et peitu pugenud krutskid ära parandada.

1. Täht jääb ära

Kõige levinum sisestusviga on see, kui mõni märk jääb löömata. Õigekirjakorrektor ei pruugi leida selles midagi halba, sest ka kirjaveaga sõna võib kanda mingit tähendust, mis aga paraku ei sobi konteksti.

Kui kirjutada

- juhataja asemel juhtaja,

- liikmesriigi asemel liimesriik,

- vastuvõetud asemel vastvõetud,

- valitsuse asemel valitus,

- koostööraamistiku asemel koostööaamistik,

- käesoleva asemel käeolev,

- kõnesoleva asemel kõneolev,

- eestkostja asemel eeskostja,

- õpilaste asemel õpiaste,

- rahulolematu asemel rahuolematu,

- tekitatud asemel tekitaud,

- terrassiga asemel terassiga,

- krohvikihi asemel kohvikiht,

- saastekvoodi asemel saatekvoot,

tekivad uued sõnad, mõni küll kentsaka tähendusega, aga ikkagi teatava sisuga. On ka selliseid täheridu, kust sõna on raske välja lugeda, kuid mida speller peab korrektseks.

Kui

- võimalusest on saanud võimaus,

- eelnõust on saanud eenõu,

- eesmärgist on saanud eemärk,

- arutelust on saanud autelu,

- sõnast ametnikke on saanud ametikke,

on raske nende mõtet mõista, kuid õigekirjakorrektoril pole nendegi vastu midagi. Humoorikas moment tekib siis, kui tähe ärajäämine on asjalikus tekstis põhjustanud sellise tähendusmuutuse, mis muudab lause sisu absurdseks.

Kui näiteks

- tegu ei ole mitte sisulise, vaid siulise probleemiga,

- meest ei oota mitte raske töö, vaid raske öö,

- ei edendata mitte kliimapoliitikat, vaid kiimapoliitikat,

- ei müüda väärtpabereid, vaid väärpabereid või väätpabereid,

- käsiraamatu pealkiri ei ole „Kuidas ehitada?”, vaid „Kuidas eitada?”,

- projekti ei teostata, vaid eostatakse või teotatakse,

- riigis ei ole tähtsal kohal mitte põllumajandus, vaid põlumajandus,

- kohtumisel ei osale kaitseorganisatsioon, vaid kitseorganisatsioon,

- lepingut ei sõlmita haldajaga, vaid haldjaga,

- naine mitte ei taipa, vaid tapab,

pakub see lugejale palju nalja, kuid võib tuua autorile pahandusi.

2. Täht tuleb juurde

Vahel võib juhtuda, et kiire tippimise käigus lisandub sõnasse mõni täht, mis annab sellele uue tähenduse.

Sel viisil võib tekkida

- parlamendist paralament,

- tõsiasjast tõsisasi,

- sõnast valmistati valmistatti,

- kinnisvarast kinnisavara,

- kontaktisikust kontaktaktisik,

- eesistujariigist eestistujariik või eesisutajariik.

3. Ühe tähe asemel teine

Sageli satuvad näpud klaviatuuril valesse kohta ja löövad tähe, mida kirjutaja ei olnud mõelnud.

Nii on juhtunud, kui

- tualetid on muutunud toalettideks,

- üleilmne on muutunud õleilmseks,

- oluline koolitus on muutunud iluliseks,

- maakera on muutunud maakereks,

- äriühingu asutamine on muutunud selle austamiseks,

- väike on muutunud täikeseks,

- põhirõhk on muutunud põhitõhuks,

- keemiatehnoloogia on muutunud keemistehnoloogiaks,

- ülikool on muutunud õlikooliks,

- vihased on muutunud lihasteks,

- kiirus on muutunud kiituseks,

- läbirääkimised on muutunud läbiröökimiseks,

- viirusetõrje on muutunud voorusetõrjeks,

- töötamine on muutunud tüütamiseks.

4. Tähed vahetavad koha

Mõnikord moodustavad vahetusse läinud tähed uue sõna, mis on spellerile igati meelepärane.

Sel juhul saab

- patsiendist patisent,

- loetamatust leotamatu,

- protsessist portsess,

- takistusest taksitus,

- eeskujust esekuju

- vaigistamisest vigastamine,

- sõnast määratlus määrtalus,

- sõnast suunatud suuantud,

- sõnast konkurentsil konkurentsli,

- sõnast paremaks praemaks.

Eriti ehmatav on, kui kaks esimest tähte on läinud vahetusse sellises igapäevases sõnas nagu istub.

Selliseid näiteid on igal tekstiga töötajal ilmselt jalaga segada. Seepärast vääribki meeldetuletamist, et kuigi speller on õigekirja kontrollimisel suur abimees, on see ikkagi vaid masin, mis ei mõista sõna tähendust ega konteksti, ei oska parandada valet käänet õigeks ega kustutada ebakorrektset liidet. Et olla kindel teksti õigekirjaveatuses, tasub see alati ise mitu korda läbi lugeda. Oma silm on kuningas.

Loe lisaks www.paevakera.ee.

Hoolimata spelleri ebatäiuslikkusest võiks see igas arvutis olemas olla, et elementaarsemad sisestusvead saaksid parandatud. Kui eesti keele spellerit arvutis ei ole ja selle ostmine tundub kallis, siis on üks levinumaid vabavaralisi õigekirjakorrektoreid Filosofti oma.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700